Nädala juubilar BARBI PILVRE

Rein Veidemann, kes aasta tagasi kirjutas Eesti nais-arvamusliidritest, märkis nende seas ära ka Pilvre. Minnes Maimu Bergi kirjeldamiselt sujuvalt üle Pilvre iseloomustamisele, ütleb Veidemann, et Bergi sugulashingeks ajakirjanduses on Eesti Ekspressi kolumnist ja noorema põlvkonna arvamusliider Pilvre, kes on kirjutanud paljudes ajakirjanduszhanrides – portreid, intervjuusid, retsensioone, repliike. “Kolumnistina on ta terav ja lööv, teadlikult provotseeriv. 2002. aastal ilmunud ja 1996–2002 kirjutatud tekste koondav valikkogu kannab sümptomaatilist pealkirja "Formaat". Pilvre formaat on feministlik, mida ta ka mõnikord (enese)irooniliselt eksponeerib.” (PM 31.03.2007)

Pilvre on sündinud 19. aprillil 1963 Tallinnas ja õppinud 21. Keskkoolis kõik 11 kooliaastat. Tartu Ülikool kuulus tema ellu 1981–1987 ja ta lõpetas selle cum laude eesti keele ja kirjanduse erialal. Aastail 1995–2000 õppis Pilvre Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiamagistrantuuris, aastast 2000 on ta Tartu Ülikooli doktorant ja aastast 2002  Tampere Ülikooli doktorant. Pilvre valdab kuut keelt, ja on õigupoolest väike ime, et hästi haritud ja silmapaistvalt võimekas naisinimene töötab pigem igapäevaselt nädalalehe ajakirjanikuna, mitte aga teadlasena.

Pilvre tööelu algas ajakirjas Looming toimetajana ja jätkus nooremteadurina Keele ja Kirjanduse Instituudis. Kolm aastat, 1990–1993 töötas ta vabakutselise ajakirjaniku ja keeleõpetajana Soomes. Eestisse naastes oli ta  Hommikulehe algatajate seas. Aastast 1995 tänaseni kuulub Pilvre Eesti Ekspressi raudvara hulka ja on kindlasti üks põhjusi, miks seda nädalalehte kultuuri- ja meediafriikide seas jätkuvalt loetakse, oodatakse ja tsiteeritakse. Pilvre oli Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen kultuuritoimetaja  1995–2003 ja osakonnajuhataja kuni 2006. Sealtmaalt praeguse hetkeni on ta Eesti Ekspressi arvamustoimetaja.

Säravate artiklite kirjutamise kõrval, mis puudutavad nii elu kui ka inimesi, nii kultuuri kui ka poliitikat, jätkab Barbi Pilvre väsimatult teadus- ja õppetöö liini, olles Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna ajakirjanduse õppetoolis osalise koormusega lektor. Tema uurimisvaldkonnad on sotsiaalne sugu (gender) ja meedia ning kommunikatsioon. Ta on avaldanud teaduskirjutisi rahvusvahelise leviga väljaannetes, aga ka kodustes Akadeemias ning Keeles ja Kirjanduses, ning kirjutanud artikleid mitme programmi (nt ÜRO Arenguprogramm, Eesti Inimarengu Aruanne jmt) väljaannetesse.

URMI Teemad, mis Pilvrele aastatepikkust huvi on pakkunud, joonistuvad kirkalt välja pealkirjadest: “Mehed, naised ja meedia”, “Kes räägib teleekraanil? Naised meedia kõverpeeglis”, “Naised ja poliitika” jpt.

Aastal 2000 tegi ta telesaate "Mehed, naised, pere, töö, raha. Kas võrdõiguslikkus on võimalik?". Siinkohal võiks küll, vaatamata juubelimeeleolule, väheke vigiseda, et huvitav-huvitav, millisel eestikeelsel kanalil võiks näiteks täna selline tõsine teemakäsitlus kõne alla tulla igasuguste ärapanijate, pealtnägijate ja teletupsude (sry – teletaipude) asemel?

2002. aasta aprillis oli Pilvre Eesti Konverentsikeskuse konverentsil “Kas võrdõiguslikkus Eestis muudab midagi?” konsultant, diskussant ja päevajuht; novembris pidas aga ettekande “Naiste kujutamine meedias kui ühiskonna arengu mõõdupuu” Eesti sotsiaalteadlaste III aastakonverentsil. 2004. aastal kõneles ta teemal “Kuulsuse masinavärk” ETV meediakonverentsil "Üksikisik versus meedia".

Kogu see võrdõiguslikkuse alane ja meediauurimuslik tegevus aga päädis üllatavalt hoopis sellega, et aastail 2004–2006 viibis feministina tuntuks saanud ajakirjanik Pilvre lapsepuhkusel. Täna kasvab tal usinasti vahva väikemees Helmut ja pereema Barbi sõelub iga nädal Eesti Ekspressi toimetuse ja Vormsi saarel asuva kodu vahet. Kuni ajakirjanikunimega Barbi Pilvre ja kodanikunimega Barbi-Jenny  Pilvre-Storgard meie kõigi rõõmuks häid lugusid toodab, hoiab Helmutit soomerootslasest isa.

URMI REINDE

Jaga |