Õnn ja nälg

Kogu läänemaailma poliitilise arengu otsustav hetk olevat krediidikriisi ülekasvamine usukriisiks, mille algus oli 16. sajandi Inglismaal. Nälg distsiplineerivat inimesi, reeglitele mitteallujat ähvardab näljasurm (H. Pajula, PM 18.04). Abdul Turay tunnustab Eestit äärmusliku Austria majanduskoolkonna lemmikuna, kelle meelest Suurbritannia oli lausa täiuslik, kui laskis alamatel Indias ja Iirimaal 19. sajandi keskel massiliselt nälga surra (PM 04.04).

Jäetakse ütlemata, et Indias hävitati iidne tootmisviis ja Iiri elanikkond kahanes enam kui kaks korda. Samal ajal jõudis Karl Marx Londonis järeldusele, et ka kapitalismile tuleb ükskord lõpp.

Poliitika tarbetus tulevikus,

mida Hardo Pajula ja Austria koolkond loodavad, on ilmselt utoopia. Kapitalism loob uued lahendamatud vastuolud ja juba Th. Hobbes mõistis, et inimesed ei lepi võõra tahte ja näljaga ilma vägivallata. Hobbes koges Inglise kodanlikus revolutsioonis-kodusõjas (1642-1649) surmahirmu, sest käis „kõigi sõda kõikide vastu". Elu säilitamise ainsa vahendina soovis ta ajutist „ühiskondlikku kokkulepet" diktatuurliku riigimonstrumi Leviathani loomiseks, mis julmade seadustega muudaks inimesed orjadeks. Tudorite absolutism (1485-1603) ja Oliver Cromwelli sõjaväeline diktatuur olid selle kinnituseks Inglismaal.

H. Pajula parastab laisku, kes piitsa said ja kõrva kaotasid, julgemata rääkida, et töötud peksti veriseks, neid kõrvetati tulise rauaga ja lõpuks hukati. Elatusvahenditeta inimesed olid sunnitud toitu varastama ja selle eest poodi Henry VIII valitsemisajal 2,5 miljonist alamast 72000. Nende elu polnud pennigi väärt. Kapitalistlik akumulatsioon seisneb tööandja rikastumises töövõtja madala palga arvel, mida meil E. Savisaare valitsuse langemise järel laialt praktiseeritakse.

Seetõttu annab just streik raha juurde ja sunnib ettevõtjat tootmist pidevalt edasi arendama. 16. sajandi Inglismaa manufaktuuritöölise maksimumpalgaks oli kehtestatud 4 penni päevas, sunnitöölise ülalpidamiskulud vanglarežiimiga „töömajas" olid üks penn päevas, samas kui piitsaga ülevaataja sai 12 penni. Kapitalism tõi kiidetud kasumiiha vaid kodanlastele, rahvas läks tööga iga päev vaesemaks nii linnas kui ka maal, „hindade revolutsiooniga" koguni kolm korda. Talupoegade maata jätmine põhjustas Inglismaal meeletu tööpuuduse, mis hoidis ka palgad madalal. Inglismaa pidi riigina omadega toimetulekuks alustama Hispaania kulla- ja hõbedalaevade kaaperdamist ning muutma pool maailma oma kolooniateks, alustades tapatalgutega Iiri- ja Šotimaal ning edendades tulusat orjakaubandust. Meile on toonud rikaste madal maksustamine kõigi inimeste kodukulude kasvu 14% võrra.

Protestantism lõi uue inimese

Ja alles siis said võimalikuks tehased ja raudteed, revolutsioonid ja demokraatia, natsionalism ja maailmasõjad, teadus ja ökokatastroof. Keskaja inimene oli esmalt kogukonna liige ning alles siis mõistuse ja vaba tahtega persoon, usutavasti loodud Jumala näo järgi. Kui me paljastame lahkunu juures pea ja jätame teistele musta pori näkku pildumata, austame Jumala kuju inimeses.

Katoliiklased pidasid inimest ja Jumalat sarnasteks, samal ajal kui protestantide meelest olid nad ühismõõdutud. Inimese mõistust ja tahet peeti täiesti rikutuks ning kõik usupuhastajad olid ühel meelel, et inimene on päästmatu patuspüherdaja. Lunastus on kingitud üksikutele, millest võis Calvini arvates märku anda maine edu ja rikkus.

Kodanlik moraal paneb inimese oma ligimese õnnetusega leppima, sellest rõõmugi tundma, kuna kõik on ise oma hädades süüdi. Seetõttu ei hakata ka valima inimväärset elu taotlevat erakonda või presidenti. Kirikus keelati kellad, kunst ja mõnel pool koguni ka laulud.

Et rahvast hirmu all hoida, peeti Genfis vajalikuks inimest jälitada ööpäev läbi ka tema koduses elus. Näiteks ei tohtinud kleit olla lubatust pikem ega lühem, ammugi mitte värviline, toit ja jook olid normeeritud ning maiustused keelatud. Kontrolliti riietusesemete arvu, raamatuid ja kirjavahetust; naabrid jälgisid, et keegi ei naeraks ega lahutaks meelt.

Vabakogudusliku Ameerika elu on tänini ülereglementeeritud.

„Ilmaliku asketismi" abil hoiti kokku raha, mis muudeti kapitaliks ehk raha tegevaks rahaks. Samal ajal muutus inimene väärtusetuks, algasid ususõjad ja genotsiid. Martin Luther tahtis, et inimene põlgaks end sel määral, et südamest sooviks karistuseks igavesti neetuna põrgus piinelda. See pidavat usku toitma. Neid tundeid väljendavad ka tema kuulsad teesid (94. ja 95. tees).

Kapitalism pidi algama

esialgse akumulatsiooniga (Adam Smithi „previous accumulation"), mis andis omandi vähestele ja jättis valdava osa rahvast ilma elatusvahenditeta. Jätame kõrvale sõjad ja asumaade paljaksriisumise ning vaatame „tarastamist", mis kõige reljeefsemalt toimus Inglismaal 15.-18. sajandil.

Seadusevastaselt anastati kogukonna ühismaad, sh mets, karja- ja heinamaa, ning väiketalupojad laostusid või aeti vägivallaga oma majapidamistest minema. Ükski kuningas sellele piiri panna ei suutnud. Kirikule kuulus kolmandik maadest, mille reformatsioon ärastas ülikutele. Inglise kuninga lordkantsler Thomas Morus nägi ka tekkiva kapitalismi katastroofilist külge. Kaks-kolm karjust asendasid kümneid ja sadu maaharijaid, omakorda vähenes leivavilja tootmine ja tekkis hiiglaslik tööpuudus. „Atra hoidis omaniku asemel palgaline," öeldi ühes dokumendis.

Ka Eesti küla on tühjaks tehtud. David Hume (1711-1776) märkis, et eraomand ei teki ainult tööst ja kokkuhoiust, vaid ka röövimisest, vargusest ja kuriteost. Meil Eestis toimunud ärastamine oli nii julmalt ülekohtune, et isegi põhiseadus ei julge eraomandit pühaks kuulutada.

Inglise kuningas Henry VIII kuulutas 1534. aastal end kirikupeaks ja kiriku varade omanikuks, seni valitsenud katoliiklust peeti riigireetmiseks, mille eest tapeti eriti piinaval viisil. Th. Morus polnud päris rahul kuninga lahutuse ja ülemvõimuga kirikus. Kohus määras talle selle eest karistuseks läbi Londoni lohistamise, poolsurnuks poomise ja elustamise, suguelundite äralõikamise, kõhu avamise ja sisikonna väljarebimise ning põletamise ning lõpuks neljastamise. Kuningas andis enne hukkamist armu: suurmehel raiuti vaid pea maha.

Et inimene saaks elada

õnnelikku ja vooruslikku elu, peab riik hoolitsema alamate materiaalse heaolu eest - nõnda õpetas katoliku kiriku suurim autoriteet Aquino Thomas.

Austria majanduskoolkonna tähtsaima esindaja Friedrich August Hayeki arvates on majanduse riiklik reguleerimine „tee pärisorjusse" ja viletsusse (1944) ja probleeme lahendab kriis. Tema sai 1974. aastal Nobeli preemia.

Üldise arusaama järgi tõid kriisid kaasa näiteks kolm Vene revolutsiooni ja kommunismi ning Euroopas fašismi ja autokraatia, mille sarnast juba Th. Hobbes vajalikuks pidas. Esmaste eluvajaduste rahuldamiseta pole elu üldse võimalik ja ülejäänu siinilmas on olnud vaid vahend selle saavutamiseks. USA-s peavad kõik usklikud olema. Nüüd on seal rikkad ja ahned nõus maha salgama oma usu, Piibli ja Jumala ning pooldama Mitt Romneyt, et säilitada oma ülikasumeid ja lasta vaesematel vabalt hukkuda. Viimane on ainus vabadus, mida kapitalism suudab kõigile tagada. Mitt Romney on mormoon, kelle kirik toetub Joseph Smithi (1804-1844) nägemustele, mis võivad kristlastele tunduda lausa usu karikatuurina. H. Pajula viitab usukriisist kirjutades ilmselt soovile turg jumalaks kuulutada ning kaotada rahva ootus paremale tulevikule, samal ajal kui sellistes mittekristlikes riikides nagu Põhjamaad valitseb peaaegu maine paradiis.

Kapitalismi kuriteod pole iseenesest paremad kommunismi omadest ja ükski „-ism" ei õigusta roimasid. Isegi mitte egoism. Kapitalismi sündi näinud Th. Morus pidas Platonit eeskujuks, võttes õigeks kaotada isiklik ja eraomand kui kõige kurja juur. K. Marx soovis seda positiivselt kaotada (Aufhebung), et inimene kapitali orjamisest vabastada ja õnnelikuks muuta. Seda aga võib saavutada ka progressiivse tulumaksu abil.

Šokkidega laastatud Eestimaa päästaks ainult kesktee

Kesktee oleks eelpoolmainitud äärmustest kõrgemal. Edukad majandusinimesed ei taha maksuvabalt ehk tasuta kasutada ainult majanduslikku kapitali, vaid ka muud ühiskonna ühisvara, nagu näiteks tööjõudu. Tarbimispeo jätkamiseks on alati vaesemad ohvriks toodud. Eestis makstav toimetulekutoetus 76 eurot ja 70 senti, 19-eurone lastetoetus või inimese (Kert Kesküla) mõrv 300 euro pärast näitavad, kui odavaks on inimene Eestis muutunud; seda ka iseenda silmis. Kui sotsiaalse kaitse kulud on üle seitsme korra madalamad Euroopa Liidu keskmisest, pole imestada, et 71 riigi elanikud on meist õnnelikumad.

Kapitalistlik vabadus on enamikule vabadus elatusvahenditest ja orjus töövõtjana. See on vabadus vabadusest. Elu ja vabadust väärivad vaid need, kes neid pidevalt kätte võitma peavad, kirjutas J. W. Goethe („Faust").

Streigid näitasid, et eestlased on võitluse teele asunud, mis sest, et viimastena Euroopas.

[esiletõsted]

Ka Eesti küla on tühjaks tehtud. David Hume (1711-1776) märkis, et eraomand ei teki ainult tööst ja kokkuhoiust, vaid ka röövimisest, vargusest ja kuriteost. Meil Eestis toimunud ärastamine oli nii julmalt ülekohtune, et isegi põhiseadus ei julge eraomandit pühaks kuulutada.

Eestis makstav toimetulekutoetus 76 eurot ja 70 senti, 19-eurone lastetoetus või inimese (Kert Kesküla) mõrv 300 euro pärast näitavad, kui odavaks on inimene Eestis muutunud; seda ka iseenda silmis.

[fotoallkiri] LÕPUKS OMETI: Õpetajate sellekevadised streigid näitasid, et ka eestlased on enda õiguste eest võitlema asunud - mis sest, et viimastena Euroopas.

KARL LUST

Tartu, SDE

Jaga |