Suurima riigivarguse „unustamine"

Teada on, et asja niimoodi ei jäeta. Sealt vaatab vastu riigipoolne kohustus, mis koos viivistega ulatub ulmevaldkonda, ent nõue on reaalne.

VEB Fondi audit aastast 2010 tõdeb lakooniliselt: „Sihtasutusel VEB puuduvad varad ja bilansiväliselt on kajastatud juriidiliste ja füüsiliste isikute nõudeõigus Välismajanduspanga vastu registri mõistes. Sihtasutusel puuduvad töötajad."

Tegelikult on ka ilma audiitoriteta kõigile mõtlemisvõimelistele inimestele olnud päevselge, et VEB Fondil (reorganiseeriti sihtasutuseks) ei ole mingit vara. Lisaks on Moskvas asuv Välismajanduspank mitmel korral teada andnud, et ta ei pea mingit VEB Fondi millekski, veel vähem aktsepteerib mingeid selle nõudeid.

Kunagine Eesti Panga jurist Urmas Kaju on iseloomustanud VEB Fondi sertifikaati, kui miilitsa poolt ruudulisele paberile kritseldatud tõendit selle kohta, et sinult on raha ära röövitud.

Kui Tartu Kommertspangale, Balti Ühispangale (UBB) ja Põhja-Eesti Aktsiapangale (PEAP) omal ajal moratoorium kuulutati, moodustati PEAP-i baasil uus Põhja-Eesti Pank (PEP), mis kuulus 100% riigile.

Sellega liideti ka UBB. Kui pankadele maksti nende Moskvasse Välismajanduspanka jäänud raha heldelt kinni, siis nende pankade hoiustajate raha visati ilma nende käest nõusolekut küsimata PEP-i bilansist välja - müstilisse VEB Fondi. Sellest ajast on hoiustajad käinud kohut, et oma raha pangaga sarnaselt tagasi saada.

2011. aasta veebruaris jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega riiki kohustati leidma uus regulatsioon raha kaotanud hoiustajatele hüvitise leidmiseks. Riigile anti kohtuotsuse täitmiseks aega üheksa kuud.

Seejärel juhtus Eesti õiguspraktikas midagi enneolematut: kohus trahvis riiki kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahviga! Peaminister Andrus Ansip koos rahandusminister Jürgen Ligiga oli selleks ajaks välja mõelnud lihtsa, ent toimiva triki, kuidas kohtuotsuse täitmisest kõrvale hiilida. Ansip rebis kohtuotsuse kontekstist lahti ühe fraasi, et „tuleb otsustada sertifikaatidega tagatud nõuete küsimus". Seejärel asuti otsima „lahendust" ning leiti see selles - hoiustajatele kompenseerida VEB Fondi olematute varade ja nõuete mahamüümisel saadud vahenditest!

Eestis on kõik võimalik. Isegi see, et selline eelnõu Riigikogus läbi läheb. Olematu vara müümise eelnõu menetlenud Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants sõnas eelnõu Riigikogu ees õigustades: „Nüüd on küsimus selles, kas seda nõudeõigust on võimalik müüa või mitte. Lisaks sellele tuleb lähtuda teadmisest, et Venemaa Välismajanduspank ei ole Riiklikku VEB Fondi nõudeomanikuna tunnistanud.

Vastuse saame teada ühel viisil. Riikliku VEB Fondi nõukogu, mis koosneb Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajatest, peab selle protsessi läbi viima. Kui selle protsessi tulemusena tekib sertifikaatidele reaalne hind, on eelnõu oma eesmärgi täitnud ja saab rääkida nii sisulisest kui ka efektiivsest menetlusest."

Pomerants jättis aga ütlemata kõige olulisema: mis saab siis, kui keegi ei soovi osta õhku ehk olematut nõuet. VEB Fondi protsessi osalised on avaldanud kartust, et sel moel võivad omal ajal Moskva Välismajanduspangas külmutatud arvetelt raha pihta pannud tegelased organiseerida kellegi need nõuded näiteks 100 euro eest ära ostma, et kätte saada VEB Fondi valgustkartvad dokumendid raha röövimise kohta.

VEB Fondi võlausaldajad kaebasid Riigikogu otsuse kui põhiseadusele mitte vastava Riigikohtusse, kus seda hakkab lähiajal arutama üldkogu - kõigi riigikohtunike kogu. Riigikohus küsis kõigilt asjaosalistelt, kaasa arvatud Riigikogult, selgitusi.

Õiguskomisjonis koostatud selgitusega ei olnud nõus Riigikogu liige Igor Gräzin, kes saatis Riigikohtule oma eriarvamuse. See on tähelepanuväärne ja näitab, et Reformierakonnas ei ole enam endist üksmeelt. Teisalt on VEB Fondiga seotud Moskvas külmutatud rahade suurvargus (hinnanguliselt 45 miljonit dollarit) vastik luukere mõnede Reformierakonna juhtfiguuride kapis. Gräzini eriarvamus näitab, et järjest raskem on neil VEB Fondi suurriisumise lugu kinni mätsida. Arvestades isegi seda, et tõe väljaselgitamisest pole huvitatud nende koalitsioonikaaslased IRL-ist ega ka president Ilves.

ANDRES RAID

VEB-teema jätkuvalt kuum

Lisaks Tallinna Televisioonile (Andres Raid saates „Mõtleme taas") ja Delfile (näiteks juhtkiri 11. oktoobril 2011 „VEB fond - häbiplekk Eesti Panga pintsaku revääril" ning 23. detsembril 2011 „Toomas Kümmel: Eesti riik üritab müüa võõrastvara!") on asunud VEB-teemat käsitlema ka Kanal 2 (20. septembri Reporteris, ajakirjanik Raivo Rimm). Sel nädalal teatas resoluutsest soovist omapoolselt uurida Eesti Panga osa kogu loos ka Eesti Panga uus juht Ardo Hansson.

Kesknädal kirjutas VEB Fondist viimati 9. novembril 2011, kui Olev Raju arutles pealkirja all „VEB Fond kui vinduv pahandus".

Jaga |