Euroopa Liidu põhiseaduse sünnitusvalud

Tšehhide põhiküsimusteks on võimu üleandmine riigi institutsioonidelt Euroliidu institutsioonidele, ühehäälse otsustusmehhanismi asendumine enamushääletusega ehk vetoõiguse kadumine, Lissaboni leppega lahutamatult seotud inimõiguste harta. Just selles hartas sisalduvad seadusepügalad valmistavad tšehhidele suurimat muret.

Ka Saksamaal asub kõrgeim kohus läbi arutama Lissaboni leppe vastavust Saksamaa põhiseadusele. Kuigi Saksa liiduparlamendi alamkoda on Lissaboni leppe juba suure häälteenamusega heaks kiitnud, vaidlustab konservatiivne saadik Peter Gauweiler selle otsuse  konstitutsioonikohtus.

„See võim, mida Brüssel peaks saama, pole kooskõlas meie demokraatia põhimõtetega,” ütles Gauweiler.

Tema sõnul on hagi esitamise peapõhjus see, et Saksa kohtud kaotavad otsuseõiguse Euroopa kohtutele. Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus on siiani pidanud Saksa kodanike võõrandamatuks õiguseks saada õigusemõistmist Saksa kohtutelt. „Lissaboni leppega antakse suveräänsus neis küsimustes välismaistele kohtutele, kelle liikmed pole andnud vannet kaitsta meie põhiseadust. Meie põhiseadus aga sellist asja ei luba,” ütles konservatiiv Gauweiler.

Gauweiler esitab ametliku kaebuse, kui Saksa parlamendi ülemkoda 2008. aasta mais või juunis EL-i põhiseaduse heaks kiidab. Kui ratifitseerimine vaidlustatakse kohtus, ei saa Saksamaa president Horst Köhler anda allkirja EL-i põhiseaduse kehtivuse väljakuulutamiseks.

EL-i põhiseaduse kehtima hakkamiseks peavad seaduse ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Hetkel on seda teinud11 riiki. Sama sisuga seadust üritasid Euroopa Liidu ametnikud kehtima panna juba varem, kuid 2005. aastal lükkasid hollandlased ja prantslased europõhiseaduse rahvahääletusel tagasi, niiviisi katkestades ratifitseerimisprotsessi. Euroametnikud nimetasid põhiseaduse seejärel ümber Lissaboni leppeks ja otsustasid, et üheski riigis ei korraldata selle üle enam referendumeid.

ARGO LOO, euroskeptik

Jaga |