Säästmine eakate arvel

Aleksander Reben,      12. aprill 2006


Statistikaandmete analüüs kinnitab, et EL riikides on enam-vähem võrdne demograafiline, ent ebavõrdne sotsiaalne situatsioon. Meie riigiisad ei julge sellest valjusti kõnelda. Näiteks Eesti sotsiaalkulutuste osakaal SKPs on kaks korda ja pensionifondi osakaal üle kahe korra väiksem ELi keskmisest. See häbiväärne tõik devalveerib Eesti majandusedu.

Säästulembene peaminister Andrus Ansip kinnitas (Videvik 05.01.2006), et valitsus tõstab keskmise täispensioni 2006. a. aprillist ainult 3000 kroonini (mis on tublisti alla 1990. a. sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumi, rääkimata rublaaegsete vanaduspensionide väärtuse taastamisest ja õigest indekseerimisest). Rohkemaks nagu polegi meie Eesti riik võimeline, kuigi 2005. a. oli ülelaekumine riigikassasse 2,8 miljardit krooni ja reservfondi on kogutud juba mitukümmend miljardit krooni (peamiselt elatusraha kokkuhoiu arvel).

31. jaanuari Eesti Päevalehes tuletab seesama A. Ansip lugejale meelde, et heaoluriigi efektiivne majandus on sotsiaalpoliitika alus. Hr. peaminister aga vist ei tea, et majanduslikult ülieduka Eesti pidurdamatu edukasv tekitab ohjeldamatu inflatsiooni, mis takistab üleminekut eurole, kuid õiglane ja efektiivne sotsiaalpoliitika ikkagi puudub. Miks?

9. märtsi Postimees teatas, et aprillis keskmine pension (praktiliselt elatusraha) tõuseb 393,16 krooni. Hr. A. Ansipi palga tõusust kusagilt lugeda ei õnnestunud, kuid mõned eakad arvavad, et seda on kaugelt kümme korda rohkem kui keskmisel elatusrahasaajal.
Arvan, et meie ühiskonna moraalidefitsiiti ja võimujuhtkonna eetilist kriisi on aidanud ülisuureks kasvatada riigiisade programmeeritud petlik saamatus ja katse uinutada pika sundvõlausaldaja-staazhiga pensionäride valvsust.
Sotsiaalteadlased väidavad, et majandusedu ei tohi olla eesmärk omaette, vaid on vahend eesmärgi – sotsiaalse heaolu – saavutamiseks. Arvan, et hr. A. Ansip teab seda. Või ma eksin?

1. aprillil Vikerraadio teatas, et keskmine pension võib viie aastaga kasvada kuni 50 protsendini keskmisest brutopalgast. Nii et – euroopaliku minimaalpensionini, rääkimata keskmisest pensionist on veel pikk tee. Võib-olla Eesti võimudel õnnestub Jumala abiga pikendada staazhikate sundvõlausaldajate eluiga kümnekonna aasta võrra, mis võimaldaks pensionäridel lõpetada oma elutee mitte santide, vaid täisväärtuslike inimestena?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)