2011. aasta riigieelarve = põlistatud vaesus

Eesti tänaseks kõige suuremaks majandusprobleemiks, kui ebakompetentne ja inimestele selja keeranud valitsus välja arvata, on tööpuudus. Parimaks riigi käes olevaks võimaluseks töötust leevendada on teha seda riigieelarve kaudu.

Kas 2011. aasta riigieelarve seaduses väljendub mingil kujul see, et valitsus sooviks töötuse vähendamiseks midagi ette võtta? Ei väljendu. Eelarve jätkab tänase valitsuse suunda, et igaüks vaadaku ise, kuidas ellu jääb, ja kellele see ei meeldi, lahkugu riigist.

2011. aasta riigieelarve aitab süveneda pikaajalisel tööpuudusel ja võõrutab suure hulga  inimesi lõplikult tööst ega lase enamikul noortel Eesti tööjõuturule kunagi sisenedagi.

Madalseisus vajame prioriteetide seadmist

2011. aasta riigieelarve on just hea võimalus seada selgeid sihte, mis valdkondi peaks  rahastama eelisjärjekorras, ja tulenevalt sellest, mis sektoritele toetudes me oma majandust taas üles ehitama peaksime.

Vaadates järgmist riigieelarvet, tuleb tõdeda, et valitsus ei ole kasutanud oma võimalust tuua tugevalt välja Eesti arenguperspektiivid, selged sihid ja eesmärgid. Eelarve tsementeerib majanduse paigalseisu ega kaitse meid edasiste võimalike majanduskukkumiste eest. Kui arenenud Euroopa riigid on realiseerinud oma eelarvetes meetmeid majanduse turgutamiseks, siis meie valitsus ei ole seda vajalikuks pidanud. Majanduses on paigalseis aga tagasiminek, sest teised riigid lihtsalt lähevad edasi. Meie riik kaotab konkurentsivõimes, ja Skandinaavia tiigriks muutumise asemel reserveerime sellise eelarvega endale  kindla koha Euroopa luuserite hulgas.

Valitsuse eelarvepoliitika on ebakindel

2011. aasta riigieelarve peamiseks eesmärgiks näib olevat eelarvedefitsiidi hoidmine. See, kui kramplikult valitsus neid kriteeriume jälgida püüab, näitab, et valitsus on oma eelarvepoliitikas ebakindel. Enamgi veel: ta  kardab, et iga väiksemgi muutus tulude või kulude osas võib põhjustada eelarve üle kontrolli kaotamise. Kui valitsus suudaks eelarveteemast üle käia ja seda ka hallata, siis krampliku kriteeriumide jälgimise asemel oleks eelarvepoliitika prioriteetideks areng ja meie majanduslik taastumine.

Riik võtab 7,96 miljardit krooni laenu

Riigieelarves nähakse ette riigi võlakoormuse kasvu, kuid ei peeta vajalikuks selgitada, mida laenu eest teha kavatsetakse. Vägisi jääb mulje, et see on hädakäik - viide, et eelarvega on lood väga halvasti. Miks muidu plaanib meie parempoolne ja  seni riigile laenuvõtmist  kategooriliselt eitanud valitsus võlavõtmise teed minna?

Riigile laenu võtmine võib olla hea idee vaid juhul, kui laenatavad vahendid paigutatakse arengusse, majanduskriisist ülesaamisesse, tööpuuduse vähendamisse ja üldiste pikaajaliste eesmärkide saavutamisse.

2011. aasta riigieelarve teenib Esimest Eestit!

Järgmise aasta eelarve on mõeldud teenimaks Esimest Eestit, toetamaks neid, kes on niigi edukad ja täiendavat toetamist enam ei vaja. Esimese Eesti toetamisega põlistatakse meie ühiskonnas vaesus ja muudetakse suur osa meie rahvast orjarahvaks, täpselt nii, nagu see mõni sajand tagasi oli. Parempoolne valitsus soovib korrata meie ajalugu, kuid teeb seda lihtsalt nüüdisaegsete vahenditega.

Keskerakond soovis eelarveparandustega vähendada toasooja käibemaksu ja põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisimäära. Keskerakond leiab, et inimeste kodu on püha ja inimestele tuleb tagada võime oma koduga seotud kulutuste katmiseks ka raskes majanduslikus seisus olevas riigis.

Unarusse jäetud põllumajandus vajab jaluleaitamist ja on viimane aeg kuulda võtta põllumeest, teda, kes meid kõiki lõpuks siiski toidab.

Keskerakond tegi veel ettepaneku suurendada koolitoidutoetust, taastada kohalike omavalitsuste tulubaas ja riiklik matusetoetus, kuid kahjuks ei lähe kohalikud omavalitsused, koolilapsed ja vähekindlustatud inimesed tänasele lausliberaalsele parempoolsele koalitsioonile mingilgi määral korda.

Keskerakond püüdis seadustada astmelise tulumaksu, mille läbi oleks saadud kõiki neid ettepanekuid ka rahastada. Astmeline tulumaks  suurendaks sotsiaalset sidusust ja solidaarsust meie lõhenenud  ühiskonnas.

2011. aasta riigieelarve nõrkade kohtade üleslugemist võiks veel pikalt jätkata, kuid ka eeltoodust on selge, et tegemist on  Eesti-vaenuliku seadusega. Sellist riigieelarvet kahjuks me täna ei vaja.

INARA LUIGAS, Riigikogu rahanduskomisjoni liige

[illustratsioonitekst:] Keskerakond alustas sel nädalal rahva teavitamise kampaaniat.

[Plakatil tekst:]

Kust tulevad kõrged hinnad? Reformierakond: meie tõstsime toasooja hinda!

Kust tulevad kõrged hinnad? Reformierakond: meie tõstsime kütuse hinda!

Sealt need kõrged hinnad tulevadki.

Võitleme hinnatõusu vastu! KESKERAKOND

Jaga |