Rääkige ometi rahvale tõtt!

MARIKA TUUS,      02. juuni 2004


Enne referendumit tõtt ei räägitud. Nii juhtuski, et Euroopa Liitu astumist toetades hääletas rahvas iseenese teadmata räige hinnatõusu ja Eesti kroonist loobumise poolt.

Hinnatõus rabas valusamalt, kui eelnevalt välja julgeti öelda. Krooni kadumine oli aga juba varem ühinemisdokumentidesse kirja pandud, kuid eurokampaania käigus vaikiti see laiema avalikkuse ees maha. Samamoodi hämati Euroopa Liidu uue põhiseaduse projekti ümber, mida kiideti taevani, kuid mis on osutunud sedavõrd nõrgaks dokumendiks, et juba kaheksa maad ei julge seda ilma rahvalt luba küsimata vastu võtta. Nad otsustasid põhiseadusleppega ühinemise siseriiklikule referendumile panna.
Jaatajad ei väsinud kordamast, et Eesti iseseisvus ei kao kuhugi ja suveräänsust ei vähenda keegi. Kuid mida kuuleme nüüd? "Eestlased, saage ükskord aru, et te ei ühine vabamajandustsooniga, vaid astute liitu, mis põhineb suveräänsuse jaotamise põhimõttel." Nii ütles Itaalia president Carlo Ciampi Eestis käies. Loomulikult andsime osa iseseisvusest ära. Meie rahapoliitika hakkab alluma Euroopa Pangale, kõrgem kohus läheb Strasbourgi, saame Euroopa prokuröri, Euroopa Liidu põhiseadus muutub meie oma suhtes ülimuslikuks.
Nii mõnigi paremerakondade eurojaatajaist jättis palju ütlemata. Kas pooltõde rääkinud poliitikud sobivad Europarlamenti riiki esindama, jääb nüüd valija otsustada.
Ühinemise plussidest seaksin esikohale sealse inimesest hooliva sotsiaalpoliitika. Varem või hiljem peame jõudma eurotasemel pensionideni ja minema üle astmelisele tulumaksule. Kui Island välja arvata, elatakse kõikides Euroopa Liidu maades põhimõtte järgi, et see, kes teenib rohkem, maksab ka suuremaid makse.
Minule kui palju aastaid ETV-s "Knopka" saadet teinud ajakirjanikule meeldib, et Euroopas peetakse tarbijate kaitsmist väga tähtsaks. Niisugune asi, nagu meil juhtus, et riigieelarves jääb tarbijakaitse rahastamata ja avalik-õiguslik televisioon oma saatekavast tarbijakaitsesaate välja viskab, oleks teistes maades ennekuulmatu.
Liitumise eel jäi palju lobitööd tegemata ja nii sündisid üsna karmid ühinemistingimused. Miks saime teistest kehvemad maa-müügi piirangud välismaalastele? Miks saime keskkonnakaitse ränkrasked rahalised kohustused? Miks me ei taotlenud käibemaksu osas üleminekuperioodi?
Nüüd, lugupeetud valija, jääb meil üle vaid üheskoos euroliidus asju paremaks teha. Alustame sellest, et valime 13. juunil õiged inimesed. Mitte hämajad ja pooliku tõe rääkijad, vaid need eurorealistid, kes enne ühinemist julgesid rahvale silma vaadata ja kogu tõe Euroopa Liidu kohta välja öelda. Ka mina kuulusin nende hulka. Kohtume valimistel!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)