Jaan Tõnisson oli ülilühinägelik

Nimelt see katke:

„Faktiliselt toimusid nii 21. juuni sündmused kui ka kõik edasine EKP juhtimisel. Vormiliselt oli aga partei tegevus keelatud. Millise dokumendiga, seda ei teadnud esiotsa keegi. Appi tuli Siseministeeriumi juriskonsult F. Neggo. See fenomenaalse mäluga mees teadis kohe, millisest käskkirjast on jutt. Nii saimegi 4. juulil anda sisekaitseülema otsusena dokumendi, mis tühistas sisekaitseülema kindral E. Põdderi käskkirja 1918. aastal kommunistliku partei ja tema häälekandja keelustamisest.

Kommunistliku partei legaliseerimine äratas kohe ka teistsuguse liikumise. Juba järgmisel päeval saabus vastuvõtule Jaan Tõnisson. „Teie, härra Haberman, tühistasite kommunistliku partei keelu. Olge nüüd nii hea ja tühistage presidendi keeld ka Rahvaerakonna kohta.“ Olin päris üllatatud, kuidas selline poliitikas vana kala võis olla nii naiivne. Kuid suurem üllatus seisis alles ees. Küsisin, kuidas ta kujutab ette Rahvaerakonna funktsioneerimist. Seepeale võttis Tõnisson portfellist kaks mahukat kausta ja ütles: „Siin on kogu partei. Piisab käsu andmisest ja töö läheb kohe lahti.“ Sellist asjade käiku polnud ma oodanud. Püüdsin aega võita. Seletasin, et seda küsimust ei saa jalapealt otsustada. Leppisime kokku, et materjalid jäävad minu kätte ja järgmisel päeval kohtume uuesti. Nii oli meie käes kogu Rahvaerakonna koosseis.

Kui Tõnisson teisel päeval tagasi tuli, tagastasin talle kaustad ja soovitasin pöörduda presidendi poole,kuna minul puuduvad vajalikud volitused. Tõnisson teatas resoluutselt, et presidendi juurde tema koogutama ei lähe.

Jaan Tõnissoni järel ilmus peatselt vastuvõtule sotside delegatsioon Jaan Piiskariga eesotsas – Oskar Gustavson, Alma Ostra-Oinas jt., kokku 5 inimest. Nad alustasid ääri-veeri sellest, et nii kommunistid kui sotsiaaldemokraadid on pidanud pikaaegset poliitilist võitlust ning et nüüd oleks õige aeg luua kahe partei koalitsioon sotsialismi ehitamiseks. Kommunistlik partei olevat veel üsna nõrk, mistõttu seda oleks igati hea tugevdada sotsidega. [---] Organiseerimistung oli üldse elav. Nähtavasti mõjutas seda K. Pätsi „vaikivast ajastust“ pääsemine. Igasuguste plaanidega käisid vähemusrahvuste – juutide, venelaste jt. delegatsioonid. Petserlased tahtsid kohe hakata massiliselt kolhoose looma – neil olevat kõik nõukogulikuks eluks valmis.“

A. TAMMERE, Tallinn

Jaga |