Rain Kooli avalik-õiguslik viha Priit Toobali vastu

Esmaspäeval, 23. jaanuaril Vikerraadio eetris kõlanud Rain Kooli meediakommentaar sellest kui hea inimene on Mihkel Raud ja kui paha on temaga võrreldes Priit Toobal, tõi vanematele inimestele meelde parimad propagandanäited 1950. aastatest, mil rumalale rahvale hüüti ette, keda austada ja keda kuulutada kodanlikuks natsionalistiks. Seda, et Kooli ei salli Keskerakonda, teavad muidugi kõik juba ammu - ERR-i sobib selline „tasakaalukas" arvamusavaldaja kõigiti. Muuli ja Samost hakkavadki maha käima, nende kuulatavus ju väheneb.

Kuid nüüd avalikustas Kooli ka selle, et vihkab personaalselt Toobalit. Kesknädal kahtlustab, et Kooli viha põhjustas Ringhäälingunõukogu liikme Toobali suhtlus Margus Allikmaa, Tarmu Tammerki ja Hagi Šeiniga ERR-i juhtkirja teemal.

ERR-i portaal hakkas uuest aastast avaldama juhtkirju, mis ajakirjandusmaailmas väljendavad teadaolevalt toimetuse seisukohti. Juhtkiri ei saa olla erapooletu, sest juhtkirjakirjutaja peab valima, kelle või mille poolt või vastu ta sõna võtab. Kuid maksumaksja raha eest töötav avalik-õiguslik institutsioon ei saa omada mingit „oma" positsiooni, vaid peab tasakaalukalt esitama erinevaid arvamusi.

Kesknädalale on teada, et juhtkirja soovis ERR-is väga juurutada just Rain Kooli. Näiteks 11. jaanuari juhtkiri väitis pahatahtlikult ja muide ka absoluutselt ilma igasuguse aluseta, et Keskerakond tahab teda tabanud nn Kapo-skandaali summutada tasuta pealinnatranspordiga. Juhtkirjast jäi kõlama ERR-i vääramatu etteheide: kõik, mida teeb keskerakondlik Tallinna linnavalitsus, on üdini halb.

Erameedia võib endale lubada suvalisi järeldusi, sest see on nende poliitiline valik. Aga kui ERR sekkub erapoolikult poliitikasse, on see ka maksumaksja asi, muu hulgas ka Keskerakonda valinud üle poolte tallinlaste asi.

Küündimatule kirjutisele on selgituseks igaks juhuks alla kirjutatud, kui keegi aru ei peaks saama: „Juhtkiri väljendab ERR-i uudisteportaali toimetajate seisukohti." Kui Toobal pöördus küsimusega Rahvusringhäälingu juhtkonna poole, et mis värk selle poliitiliselt erapooliku juhtkirjaga ikkagi on ja kes seda „ERR-i seisukohta" tegelikult levitab, vastas ERR-i juht Margus Allikmaa: „Need arvamusavaldused on alati ühislooming. Toimetus tuleb kokku ja arutab ning siis pannakse tavaliselt keegi kirjutama. Ma ei tea, kelle arvutis sündis tänane arvamus, aga selle kujunemisse andsid oma panuse Laur Viirand, Heikki Aasaru, Anneli Arusaar, Oliver Kahu, Rain Kooli, Karin Koppel, Aleksander Krjukov, Marek Kuul, Inga-Gretel Linkgreim, Priit Luts, Merili Nael, Sven Randlaid ja Aivar Pau. Meie arvamuslood sünnivad ainult siis, kui valdav enamik ehk tegelikult kõik sellel päeval tööl olevad toimetuse liikmed sellega nõustuvad."

Eetrieetik Tarmu Tammerk kirjutas kahtlase tasemega juhtkirja kohta järgmist: „...ei saa žanriliselt eeldada, et juhtkiri oleks tasakaalus. Ent siin on ERR-i seisukohalt probleem. Minu hinnangul ei ole ilma autori nimeta, meediaorganisatsiooni nimel kirjutatud juhtkirjažanr oma olemuselt sobilik ERR-i kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali. Juhtkiri kui toimetuse või meediaorganisatsiooni arvamusavaldus eeldab poole valimist ja neutraalse positsiooni hülgamist. Samas on ERR-i kui avalik-õigusliku meediakanali üks oluline kohustus olla oma ajakirjanduslikus tegevuses tasakaalustatud ja erapooletu. Juhtkirja žanri sisseviimine uudisteportaali võib hakata kahjustama ERR-i tasakaalustatuse põhimõtet."

Ringhäälingunõukogu esimehe Hagi Šeini seisukoht: „Mulle teada oleva praktika kohaselt oleks mõistlik piirata juhtkirja temaatikat vaid ERR-i ennast puudutavate küsimuste käsitlemiseks. Muudes ühiskonnaelu puudutavates küsimustes on selle žanri viljelemine ERR-i väljaannetes ebakohane."

Teema lõpetuseks teatas Allikmaa kõigile asjaosalistele: „...lõpetasime tänasest päevast juhtkirjade kirjutamise. Proovisime, testisime, lootsime ja saime selgeks, et juhtkiri ajakirjandusliku žanrina avalik-õigusliku ringhäälingu arsenali ei sobitu."

Mõeldud-tehtud! Aga selleks pidi poliitik Priit Toobal kasutama oma liikmelisust Ringhäälingunõukogus, et ajakirjandushiiule tema ülesandeid ja piire meelde tuletada. Ja näib, et Rain Kooli solvus ainsana - tema varjamatust vihast pulbitsev meediakommentaar kõneleb pigem kättemaksust kui tasakaalust.

KESKNÄDAL

Jaga |