Maskid siiski langemas

 Aga – oh üllatust-üllatust, tänasel poliitika malelaual alustasid rünnakut hoopis ootamatult ning kõiki reegleid alatult eirates mustad, s.t valitsuskoalitsiooni erakonnad – alustasid valgete asemel esimesena ning läksid liikvele kogu olemasoleva propagandistliku massiga. Nad kasutavad seejuures oma rünnaku esimeses etapis neid endisi keskerakondlasi, kes eri aegadel on teistesse parteidesse ülejooksnud/ärakaranud, „riiklikku” erameediat ja riiklikke õiguskaitseorganisatsioone.

Nii et järjekordselt nägime tõehetke, kus valitsusparteidele ei maksa oma uued erakonnakaaslased mitte kui midagi, ning kui vaja, saadetakse nad silmagi pilgutamata poliitilisse hakklihamasinasse nn. elus- ja peibutussöödaks. Kahjuks ütlesid selle poliitprovokatsiooni tulemusena nii mõnelgi KE sise-oponendil närvid üles! Koosneb ju Keskerakond ikka tavalistest inimestest, ja eks igal meist on oma inimlikud küljed koos nõrkuste ja tugevustega.

Miks siis on olukord selline nagu ta on?

Ehk oleks aeg ka KE liikmetel ja toetajatel „otsida naist”, nagu prantslased ütlevad – „Cherchez la femme!“? Sest miks just sel hetkel, kui Edgar Savisaar oli kimpus tervisega, tekkis erakonna mõnel juhtival liikmel kuratlik vastupandamatu kiusatus seada isiklikud ambitsioonid erakonna eesmärkide suhtes ülimuslikuks?! Kuidas ikkagi läksid ühekorraga, samal ajahetkel valitsuserakondade nn. mustad malendid nii massiliselt liikvele? Ehk tõepoolest oli KE enda juhtimissüsteem lasknud „rihma” lõdvemale ning usalduslikult liialt lootis aastakümnetega välja kujunenud seesmisele distsipliinile ja juhtimisliinile?

Igatahes hetkeline peataolek on tänaseks päädinud olukorraga, kus KE siseopositsioon koos endiste keskerakondlastega on korraldanud erakonna sisestruktuurides paraja segaduse. Ja seda loomulikult koostöös otseste ja kaudsete väliste kaasaaitajatega teistest erakondadest, kel muud mõttes ei mõlgugi, kui et saada enda kätte riigi kõige suurema erakonna positsioonid üle Eesti.

OK, kui võtta aluseks demokraatliku juhtimissüsteemi paremad küljed, peaks ju oponeerimine olema lausa tervitatav, organisatsiooni arengut edasi viiv jõud. Seda aga eelkõige ajal, kui olukord ühiskonnas on suht stabiilne ja planeeritav. Kuid lähtudes nn. suurest majanduslikust ja geopoliitilisest pildist, pingete eskaleerumisest majanduses ja rahvusvahelisest närvilisusest, on olukord hoopis teine. Hetkel, kui KE ja tema juhid on otsese poliitilise ja juriidilise rünnaku all, kui erakonna ümber jõlkuvad struktuurid otsivad tema „müüris” nõrku kohti, tuleb meie suurimal erakonnal enesele aru anda olukorra ohtlikkusest ning teha kõik endast olenev liikmete ja toetajate koondamiseks ja ühe lipu alla tagasi toomiseks.

Sest lastes lõhkuda erakonna, kes oli otseseks Eesti taasiseseisvumise mootoriks ja eestvedajaks, ei pruugi meite järeltulevad põlved meile seda andestada. Kas me laseme laguneda ajaloolisel järjepidevusel, mis on aegadest-aegadesse olnud eestluse kui suht unikaalse jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse rahvuslikuks müürikiviks? Nii et parem „tihane pihus kui kurg katusel“.

Ajastud ja reeglid muutumises

Aga loomulikult peaks KE oma töid ja tegemisi kohendama vastavalt muutuva ajastu reeglitele ja väljakutsetele. Ka juhtimises tehtud vigade osas tuleks leida eneses julgust ja mehisust neid enesele tunnistada, sellest kõigest õppust võtta ning vigu parandada. Inimesed on oma loomult ju andestavad. Sest teame kõik, et vigu ei tee vaid need, kes üldse mitte midagi ei tee – pole vahet, kas koduseinte vahel või ühiskonnas tervikuna.

Aga ikkagi: miks? Miks just nüüd ja täna ning lausa sellise sisepoliitilise raevuga ollakse valmis enda ümber puruks ja põrmuks lööma kõik oma endised suhted kolleegidega, töökaaslastega, katki rebima aastaid kestnud sõprussidemeid, eirama erakondadevahelisi kokkuleppeid ja mängureegleid? Miks?

Otsigem põhjusi järgnevast

KE on jätkuvalt olnud kuritegeliku ja piiramatu EU immigratsioonipoliitika suhtes pigem eitaval kui pooldaval seisukohal. Aga see võib kriipsu peale tõmmata EU ja meie tänase valitsuse kavale tuua Eestisse ja eriti tema pealinna tuhandeid ja tuhandeid pagulasi – kelle hulgast ei saa välistada ei mugavuspagulasi ega otseselt terrorismiga seotud isikuid. Adekvaatne ning Eesti elanike ootustele vastav sisserändajate taustakontroll ju praktiliselt puudub.

Aga nagu teame, immigrandid eelistavad rikkamaid piirkondi ja suurlinnu. Ehk siis soovitakse tulla eelkõige Tallinna, kus parem, rikkam ja kaasaegsem elukeskkond.

Eesti valitsuserakonnad otsivad riigieelarve aukude lappimiseks uusi finantssektoreid. Tuleb tunnistada, et Tallinn oma aruka majandamisega on kindlasti kohal number üks, kust oleks mõndagi võtta nii riigieelarveliste aukude täistoppimiseks kui ka ülejäänud parteide hingeshoidmiseks.

Kuna valitsuserakonnad IRL ja SDE näitavad stabiilseid langustrende ning nii mõnelegi neist võivad tulevased valimised jääda viimaseks, siis on kinni haaratud viimasest õlekõrrest – opositsiooni materdamisest. Püsib lootus, et ehk vastasseis ja lausmustamine KE aadressil annab neile ehk natukegi hingetõmbeaega. Ehk ka Reformierakond on aru saamas, et lõputult ennast 16-aastaste häältega ja e-valimistega välja vedada ei saa. Selleks on ühiskonnas tervikuna juba liiga suur rahutus tekkinud

.

Keskerakonna klaaslagi

Keskerakonnas on aja jooksul tekkinud teatud hulk liikmeid, kelle isikuomadused ja ehk ka piiratud teadmised pole võimaldanud teha kõrgemat pilotaaži erakondlikus karjääris. Nad tunnetavad nn. klaaslae efekti – tahaks olla nagu teised. Paraku ehk aga ei juleta enesele tunnistada, et võimetest jääb puudu. Aga see ei sega ju ikkagi nende isikute poliitilist paremale-vasakule lahmimist, mis sest, et „metsa raiudes lendavad ka laastud“… See tähendab, et oma tahtmiste ohvriks tuuakse ka erakonnakaaslased ja valijad.

Nii et – lugupeetavad KE liikmed, mõelgem eelkõige sellele, et ehk on targem hoida seda tarkust ja kogemust, mida on erakonda raasukeste haaval kogutud kõigi liikmete poolt? On ju kõik keskerakondlased aastate jooksul panustanud vabatahtlikkuse alusel ning südametunnistuse järgi!

Loomulikult noorus annab elujõudu ja energiat, aga areng peab olema sujuv, kandma eneses vastutustunnet ja soovi seista kõikide eilsete, tänaste ja homsete erakonnaliikmete heaolu ning vaba arvamuse eest! Eriti aga paluks mitte hetkekski unustada asjaolu, et teie erakonna eest on andnud sajad tuhanded eestimaalased oma kõige kallima – valijahääle. See on usalduskrediit, mida kuritarvitada pole lubatud kellelgi. Eesti valija hääl peab olema kuuldav. Seda ei tohi devalveerida peenraha tasemele, nagu on püüdnud teha viimased kolm Eesti valitsust.

Küsimused lugupeetud Kadri Simsonile ja tema toetajatele!

Kas erakondlikud „värvilised-lillelised revolutsionäärid“ on võimelised ausalt tunnistama nii endale kui ka erakonnakaaslastele, et olete teinud terve rea juhtimisvigu, kahjustades erakonna üldist mainet ning usaldusväärsust valijate ees, lähtudes isiklikest ambitsioonidest, ning oma tegevusega/tegevusetusega seadnud löögi alla kogu Keskerakonna seni normaalse õhkkonnaga eksistentsi ja võimalikud positiivsed arengud?

Kas annate enestele aru, et oma ambitsioone pole eetiline realiseerida, trampides jalge alla erakonna enamuse soove ja tahet? Kes nendest nn. võimupööritajatest on valmis enesele võtma vastutuse võimaliku sisekaose ja selle tagajärgede eest?

Kes teist annab isikliku garantii, et valitsusliidu poolt mahitatud keskerakondlik paleepööre on Eesti rahvale tervikuna õnneliku lõpuga?

On jäänud mõni päev nii valijate ootuste kui ka erakonna käekäigu eest vastutuse võtmiseks. Kas teil jätkub vajalikku riigimehelikkust? Loodetavasti! Ajaloo kaalukausil on hetkel kogu Eestimaa edasine suutlikkus ja kestmajäämine. Tehkem siis kaalutletult see õige ning ühiskonna ootustele rajatud valik. Võitja võtab kogu vastutuse ja kaotaja teeb järeldused.

[esiletõste]     Miks just nüüd ja täna ning lausa sellise sisepoliitilise raevuga ollakse valmis enda ümber puruks ja põrmuks lööma kõik oma endised suhted kolleegidega, töökaaslastega, katki rebima aastaid kestnud sõprussidemed, eirama erakondadevahelisi kokkuleppeid ja mängureegleid? Miks?

AIVO PETERSON,   Eesti asjadele kaasaelaja

Kuulunud SDE-sse ja Keskerakonda, hetkel parteitu

Jaga |