Tartu seenioride retk Setomaale

Läksime ootusega saada osa setode eripärasest kultuurist ja maitsta taluköökides kostipäeva raames pakutavat. Pärast väikest põiget Vastseliina piiskopilinnuse varemeisse jõudsime pisut enne keskpäeva Obinitsa. Uudistasime kunagist Obinitsa koolimaja, mis nüüd kahjuks tegevuse lõpetanud. Kiikasime sisse Seto Muuseumitarõsse, kus ootas ees lahke vastuvõtt. Muuseumiemandad tutvustasid eksponaate ja pakkusid lühikese aja jooksul väga korraliku ülevaate nii Obinitsa kui ka setode ajaloost.

Keskpäeval võtsime pruukosti Seto ateljee-galerii ObiNizza kohvitares maitsvat ja ülipõnevalt serveeritud toitu maitstes. Laual oli nii seeneseljankat ja maitsvaid köögivilju kui ka mitut erinevat sorti kooki ja jooki. Meelelahutust pakkusid mitmed külapillimehed ja kohalikud lauljad, sealhulgas ka tartlastele tuntud Merca.

Värskendanud ja karastanud end veidi Värskas, sõitsime edasi Mikitamäele. Inara Vanavalgõs Kohvitarõs võttis meid lahke perenaine juba uksel vastu. Mekkisime erinevate sisudega (sh värskete kukeseentega) pelmeene ja toormoosiga pannkooke, peale rüüpasime kosutavat rabarberi-angervaksajooki. Huvilised said karmoškalugude saatel jalga keerutada ehtsat seto tantsu proovides.

Ostnud Lüübnitsast kaasa värskeid sibulaid ja värskendanud end veel Lämmijärve voogudes, algaski tagasisõit. Jõudsime koju väsinute, ent huvitavate kogemuste ja maitseelamuste võrra rikkamana. Kuigi tänapäeval on kodukohvikud üha enam populaarsust kogumas, oli nende sidumine ühe konkreetse piirkonna ja selle rahvusliku omapäraga kultuuriliselt väga hariv ettevõtmine.

TIINA MÜRK

Jaga |