Euroopa ja USA kahtlevad Eesti e-valimiste turvalisuses

Kuigi parempopulistlikud parteid koos nende kontrolli all oleva meediaga üritasid saates näidatut naeruvääristada, on diskussioon siiski alanud. Kuid on tähelepanuväärne, et kui Tallinna (transpordi) ühiskaarti "testitakse" siit ja sealt, siis ei ole kuulda, et võimuparteisid huvitaks e-valimiste turvalisus. Ometi on tegemist Eesti saatuse jaoks kõige tähtsama toiminguga. Miks? Kodanike veenmine e-valimiste aususes peaks olema kõigi huvides?

Ebaturvalised e-valimised välistavad demokraatia

Pihelgase esitatud kahtlusi e-häälte võimalike võltsimiste kohta pole ei Vabariigi Valimiskomisjon ega ka Riigikohus suutnud tänini hajutada. Vastupidi, e-valimiste projektijuht Tarvi Martens tunnistas ka ise, et e-hääletajate arvutite turvalisuses polegi võimalik kindel olla.

Ühtegi riiki, kus valimised pole turvalised ja läbipaistvad, ei saa pidada demokraatlikuks. Kui Eesti tahab olla demokraatlik riik, siis lisaks traditsioonilisele hääletamisele valimisjaoskonnas peavad ka e-valimised hakkama vastama demokraatia nõuetele. E-valimistega seonduvad probleemid pole tehnilised, vaid juriidilised. Küsimus on võimu usaldusväärsuses.

E-valimiste läbisurujad valetavad

Kui e-valimiste iga hinna eest läbisurujad väidavad, et e-hääletamine on sama turvaline kui e-pangas käimine, siis nad tegelikult valetavad. Tehes tehinguid e-pangas, jääb igast operatsioonist maha jälg. Hiljem on seda võimalik kontrollida. Kui aga inimene annab valimistel e-hääle, siis ta ei saa kunagi teada, mismoodi ta hääletas või kas tema e-hääl üldse jõudis muutmata kujul Vabariigi Valimiskomisjoni virtuaalsesse valimiskasti. Isegi Vabariigi Valimiskomisjon ei oska seda kontrollida.

E-valimiste ja IT-turvalisuse ekspert dr Barbara Simons (USA) on öelnud: "...hääle võltsimine valija arvutis on suhteliselt lihtne. Lihtsam kui internetipangas raha varastamine." (Tänane internet ei ole e-valimisteks valmis. Tallinn, 2011, lk 39)

Iga inimene, kes arvutiga vähegi on kokku puutunud, teab väga hästi, et internetis levivad kõikvõimalikud viirused ja muu pahavara. Arvutitele on küll paigaldatud viirusetõrje, ent see on võimeline ära tundma üksnes temale teada olevaid viiruseid. Uued viirused tungivad viirusetõrjest edukalt läbi, jäädes arvutisse kenasti pesitsema.

Simons on kirjeldanud, kuidas on võimalik arvutisse saata tundmatu viirus, mis ei aktiveeru enne kui valimispäeval. See tähendab, et valimispäeval ei vali mitte valija, vaid seda teeb tema eest juba viirus. Isegi kui inimene valis e-hääletamisel oma lemmik-kandidaadi poolt, muudab viirus selle hääle endale kasuliku kandidaadi hääleks, ning valija tahe ei lähe lihtsalt arvesse.

E-valimised ei levi kuskil mujal

Kui 2001. aastal reformierakondlane Märt Rask väitis Riigikogu saalis, et kolme aasta pärast on interneti teel hääletamine Euroopas laialt levinud ja seetõttu peab Eesti kiirustama, siis 12 aastat hiljem ei ole mitte kuskil Euroopa Liidus ega mujal maailmas sellisel viisil e-valimisi kasutusel nagu Eestis.

Küsime õigusega: miks siis ei ole mitte? Kas need on vähem demokraatlikud riigid? Või vastupidi - vastutustundlikumad demokraatiad?!

MTÜ Ausad Valimised ja Tallinna linn on koostöös teinud mitu projekti, mille eesmärgiks on tõsta linnakodanike teadlikkust ühiskondlikel teemadel. E-valimistega seonduvaid probleeme on palju. Õige pea saavad tallinlased kuulata Briti autoriteetset teadlast Jason Kitcat'i (vt kõrvalolevat kuulutust! - Toim.). Ta tuleb siia Avatud Õiguste Rühma (Open Rights Group) kaudu kui silmapaistev digitaalsete õiguste eest võitleja. Ta on väga kriitiline e-valimiste ja elektroonilise häältelugemise demokraatlikkuse suhtes.

Kitcat on digitaalõiguslane ning oma ala - elektroonilise hääletamise ja häältelugemise - tunnustatud ekspert. Seetõttu oleme ta kutsunud 1. veebruaril kell 17.30 esinema Haabersti Vaba Aja Keskusesse, et ta kõneleks, miks Suurbritannia ja teised Euroopa riigid ei pea e-valimisi piisavalt turvalisteks ja läbipaistvateks, et neid kasutusele võtta.

Kõik huvilised on oodatud!

REIN RUUTSOO,

MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige,

Tallinna Ülikooli professor

[esiletõste] Kui e-valimiste läbisurujad väidavad, et e-hääletamine on sama turvaline kui e-pangas käimine, siis nad tegelikult valetavad. Tehes tehinguid e-pangas, jääb igast operatsioonist maha jälg. Hiljem on seda võimalik kontrollida. Kui aga inimene annab valimistel e-hääle, siis ta ei saa kunagi teada, mismoodi ta hääletas või kas tema e-hääl üldse jõudis muutmata kujul Vabariigi Valimiskomisjoni virtuaalsesse valimiskasti.

/Vt kuulutust rubriigis VARIA/

Jaga |