Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Oma silmaga Afganistanis

TOIVO TOOTSEN,      10. märts 2010

Eestis annab mandaadi kaitseväelaste lähetamiseks välismissioonidele Riigikogu. Mandaadiga määratakse kindlaks missiooni ajaline kestus ja maksimaalne suurus. Millises ulatuses seda luba kaitseväelaste saatmiseks kasutatakse, seda otsustab juba kaitsevägi kooskõlas Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga. Aga kuna mandaadi annab ikkagi Riigikogu, siis on parlamendi kohus ka kontrollida, kuidas need missioonid toimuvad.
 

Seetõttu ongi Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed käinud  kõigis missioonikohtades: Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, Iraagis, nüüd siis ka Afganistanis. Riigikogu riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon - esimees Mati Raidma, aseesimehena mina, liikmed Tõnu Juul ja Tarmo Kõuts -  oli seal  jaanuari lõpul ja veebruari algul.

 

Afganistanist lahkumine pole lahendus

Visiit algas Londonist, kus kohtusime Briti parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoniga ja  ühendstaabi juhtidega, sest Afganistanis teeniv Eesti põhikontingent tegutseb Helmandis just koos brittidega. Edasi lendasime Kabuli, sealt kohe lõunasse. Kogu reisi vältel saatis meid Afganistanis töötav Eesti asjur Tanel Sepp, kellele siinkohal suur tänu laitmatult ette valmistatud visiidi eest. Uskumatu, aga kõik toimis! Kõik kohtumised leidsid aset, koguni kõik sõidud klappisid! Kes kujutab ette kohalikke olusid, saab aru, mida tähendab sellise  tööreisi korraldamine. Lisaks on nüüd hea kasutada ka asjuri tehtud ülestähendusi toimunud kohtumistest.

Kandaharis kohtusime ISAF (International Security Assistance Force) lõunapiirkonna väejuhatuse ülema kindralmajor Nick Carteriga ja staabiülema brigaadikindral Davisega.

Delegatsioonile tutvustati isevalmistatud lõhkekehade uurimise keskust. Võisime oma silmaga veenduda, kui nutikad on  nende surmatoovate lõhkekehade tegijad. Praegu on enamik traagilisi hukkumisi põhjustatud selliste lõhkekehade plahvatamisest. Lõhkeaine põhikomponendina võidakse kasutada kõige tavalisemat nitroväetist, plahvatamapanijaks aga seadeldisi, milles metallosi peaaegu polegi, nii et nende avastamine miiniotsijaga on äärmiselt keeruline.

Edasi lendasime kopteritega järgmisse baasi - Lashkar Gah'sse. Seal andis olukorrast ja lähiplaanidest ülevaate Task Force Helmandi (TFH; Helmandi rakkerühm) ülem brigaadikindral James Cowan, kellele allub ka Eesti kaitseväe kontingent. Samas baasis kohtusime ka Helmandi provintsis tsiviilülesehitustööd korraldava piirkondliku ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstraction Team) juhtidega ja selles meeskonnas töötava ja Helmandi tervishoiusüsteemi ülesehitamist korraldava Eesti eksperdiga - Anu Raisma tubli töö väärib aga juba omaette käsitlust. Huvitav kohtumine oli ka siin teeniva Euroopa Liidu politseimissiooni mentori Tanel Tiksiga, kes rääkis kohaliku politsei väljaõpetamisest.

Õhtul taas kuulivestid selga ja kiivrid pähe - ning lendasime kopteritega Camp Bastioni, kus asub Eesti kaitseväelaste põhibaas. Selles on neil oma territoorium, kus hoitakse ja korrastatakse lahingutehnikat ning muud varustust. Esimene Eesti kontingent ehitas  siia ka oma sauna Velesann - vennasaun, kus meiegi ehtsat eestimaist leili võtsime. Nime järgi võib arvata, et sauna peaehitaja oli ilmselt Võrumaa mees. Aitäh talle!

Selles laagris kohtusime jalaväekompaniiga Estcoy-9. Kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg, jalaväekompanii ülem major Sergei Guselnikov ja logistilise toetuselemendi ülem kapten Erki Soo andsid ülevaate Eesti üksuse tegevusest. Lisaks said meie kaitseväelased rääkida oma muredest ja kitsaskohtadest.

„ Mul on väga hea meel, et meie üksust külastavad Eesti riigikaitsega tegelevad riigikoguliikmed - ilma tsiviilsektori toetuse ja mõistmiseta ei suudaks me täita meile pandud ülesandeid," ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Taas tõdesime, et liitlasvägede ja seega siis ka Eesti kaitseväelaste lahkumine Afganistanist ei oleks olukorra lahendus. Meie tegevusest sõltub tegelikult selle rahva enda julgeolek, ja samas me ei soovi siit lähtuvate ohtude jõudmist Euroopasse, oma ukselävele. Lisaks on sõjakoldes kujunenud relvavendlus ja liitlastega tehtava sõjalise koostöö kogemus meie endi riigikaitse tagamiseks ülioluline.

Kolmel eelmisel õhtul oli baasi rünnatud rakettidega, õnneks polnud kahju tekitatud. Meiegi sealviibimise ajal anti häire, ka seekord  lendas rakett laagrist üle.

 

Afganistan areneb kiiresti

Pärast neli päeva kestnud ringkäiku Lõuna-Afganistanis lendasime Kabuli. Kohtumisi oli seal palju. Väga asjalik ja huvipakkuv oli Afganistani parlamendi alamkojas toimunud kokkusaamine aseesimehe Amanullah Paimaniga ning parlamendi sisejulgeolekukomisjoni ja kaitsekomisjoniga. Arutasime kahe parlamendi koostöö võimalusi. Ühe arengukoostöö projektina on kavas toetada Afganistani parlamendi infotehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas registreerimis- ja hääletussüsteemide juurutamist.

Alamkoja aseesimees rääkis, kuidas paar kuud tagasi moodustati parlamendis Afganistani-Eesti sõprusrühm, milles ta ka ise aktiivselt osaleda kavatseb. Olgu öeldud: Riigikogus tegutseb Eesti-Afganistani parlamendirühm, mis loodi 2007. aastal ning mida juhib ongi meie komisjoni esimees Mati Raidma.

Sisejulgeolekukomisjoni esimehe Mohammad Almas Zahidiga rääkisime valdkonna arengust ning Afganistani parlamendi rollist julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel riigis.

Eesti delegatsioon rõhutas narkovastase võitluse olulisust. Leidsime, et nii Afganistani valitsus kui ka parlament peaksid tegema suuremaid jõupingutusi oma riigist lähtuva üleilmse ulatusega narkoprobleemi jõulisemaks lahendamiseks. Tõsiasi on, et narkomaaniaga seotud probleemide all kannatab teravalt ka Afganistani enda rahvas. See selgus meile jutuajamisest Anu Raismaga.

Kui Afganistani minnes oli meil teatud skepsis selle riigi oma armee kiire arendamise suhtes, siis kohapeal muutusime märksa optimistlikumaks.

Kohtumisel Afganistani relvajõudude väljaõppe juhtimiskeskuse ülema kindralmajor Aminullah Karimiga saime ülevaate Afganistani julgeolekujõudude väljaarendamisest. Praegu on seal üle 100 000 mehe, aga nende hulk kasvab iga päevaga.

Kabulis külastasime relvajõudude väljaõppekeskust ja Afganistani  sõjaväeakadeemiat, kus kohtusime juhtkonnaga ning tutvusime õppeprotsessiga.

 

Eesti kaitseväelasi hinnatakse kõrgelt

Oodatuim oli kohtumine nelja-tärni-kindrali Stanley McChrystaliga, kes juhatab Afganistanis olevaid liitlasvägesid. Ta kiitis väga meie kaitseväelaste väljaõpet ja südikust ning tänas Eestit suure panuse eest Afganistani julgeoleku kindlustamisse. Tema idee ongi, et liitlasväed hakkavad järjest rohkem tegutsema koos Afganistani enda armeega, sest kogu probleemi lahenduse võtmeks on Afganistani oma armee kasv ja arendamine. Kindral avaldas arvamust, et teretulnud oleks Eesti panus Afganistani armee väljaõppesse.

Paljud eestlased ootavad vastust küsimusele: millal tulevad meie kaitseväelased Afganistanist koju? Lihtne vastus: see sõltub sellest, millal Afganistani valitsus suudab oma riigi enda kontrolli alla võtta.

Esimeseks suuremaks tuleprooviks kujunebki koalitsioonivägede ja Afganistani rahvusarmee ühisoperatsioon  Helmandis Marjah' piirkonnas, kus seni on olnud üks Talebani pidepunkte. Selle operatsiooni juures on aga kõige olulisem, et tähtsaim element pole mitte koalitsiooniväed, vaid hoopis Afganistani enda julgeolekujõud. Edu selles piirkonnas annaks neile juurde hädavajalikku enesekindlust ja motivatsiooni edasitegutsemiseks. Võit niivõrd keerulises kohas oleks teetähis Talebani-vastases võitluses kogu Afganistani jaoks. Seda on lootnud ka kohalik ajakirjandus.

Arvan, et meiegi peaksime oma panustamist revideerima ning rohkem tähelepanu pöörama Afganistani sõjameeste väljaõpetamisele. Selleks on meil ju küllaldaselt kogemustega mehi. Seni on meie kaitseväelased olnud kõige kuumemas kohas, käinud sadu kordi patrullis, löönud lahinguid, kandnud ka kaotusi. Nüüd oleks tõesti tarvis võimalikult ruttu jõuda nii kaugele, et Afganistani oma armee ja politsei võtaksid need ülesanded üle ning kindlustaksid ise oma maa julgeoleku. Et see juhtuks võimalikult rutem, selleks ongi vaja tunduvalt suurendada väljaõpet.

Siin olekski Eesti abi teretulnud. Nagu ütles kindral McCrystal: me ei ootagi, et annate väljaõppesse 50 meest, ka 5 instruktorit oleks väga väärt panus!

Need mehed on meil olemas. Sealsamas Afganistaniski on väärtuslikke lahingukogemusi saanud sajad Eesti kaitseväelased. Loodan, et Kaitseministeerium koos peastaabiga vaatab järgmise aasta plaanid üle just selle pilguga, et vähendada meie osalust nn eesliinil ja rohkem panustada kohaliku armee väljaõppesse. Just omatugevad  julgeolekujõud on Afganistani jaoks probleemi lahendus.

TOIVO TOOTSEN, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees

 

[fotoallkirjad]

PEAVAD ISE HAKKAMA SAAMA: Afganistani  armee korraldab õppusi tihti ja treenib palju, et tulla tulevikus iseseisvalt toime oma kodumaa kaitsmisega.

MEHED KÜTAVAD SAUNA: Kuigi Afganistani Helmandi provintsis on õhutemperatuur kõrge, leiab Velesann sõduritelt tihedat kasutamist.

 



Viimati muudetud: 10.03.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail