Kas Mart Laar on ikka sõnapidaja mees?

2010. aasta sügisel kogusid kodanikeühendused üheskoos allkirju õppelaenu hüvitamise taastamiseks. 17. novembril andiski EÜL Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 12 725 allkirja õppelaenude hüvitamise jätkamise kohta. Suur allkirjahulk näitas, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda valitsuse tegevus puudutas ja kes arvavad, et nende õiguspärast ootust oli riivatud. Üliõpilaste pahameele taustal muutiski IRL-i esimees Mart Laar enne valimisi oma seisukohti ja väljaütlemisi.

Valimiste eelõhtul, 5. märtsil kasutas Mart Laar Eesti Televisioonis erakondade esinumbrite debatil jõuliselt IRL-i reklaamikampaaniast juba  tuntud seisukohti ja kuulutas julgelt: „Tasuta kõrgharidus tuleb!"

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuletas Laarile seepeale meelde, et kui toetatakse tasuta kõrgharidust, siis tuleks alustada sellest, et õppelaenude kustutamine uuesti taastataks, sest paremerakonnad selle ju tühistasid. „Kui ollakse nõus tasuta kõrgharidusega, siis tuleks sinna juurde panna õppelaenu hüvitamise taastamine ja lõpetada ära vahepealne segaduste aeg," rõhutas Savisaar. Ootamatult oli Laar ka sellega nõus ja lausus, et selles küsimus on neil Savisaarega „absoluutne" üksmeel, ja lubas, et õppelaenu hüvitamise valus küsimus leiab lahenduse. Laari sõnul on valitsus varemgi käitunud nii: kõigepealt tehakse kärbe ja hiljem pannakse eelarvest raha tagasi.

Laari avaldus oli seda üllatavam, et sõnad ja teod on paremerakondadel juba pikemat aega lahus käinud - veel sama aasta 20. jaanuaril hääletati õppelaenu hüvitamine IRL-i ja Reformi 42 poolthäälega maha ning eelnõu menetlemine lõpetati. Noored emad ja üliõpilased võtsid otsuse vastu nördimusega. Juba sel hetkel hoiatasid paljud hariduseksperdid, et IRL-i väljakäidud kõrghariduskampaania ideed jäävad samasse kategooriasse eelnevalt Tõnis Lukase poolt sügisel pakutud kõrghariduse järelmaksu ideega, mille IRL seejärel maha vaikis.

Endine haridusminister Mailis Reps on rõhutanud, et õppelaenu hüvitamise taastamine on IRL-i tõehetk. Toimunu valguses koputavad noored IRL-i saadikute südametunnistusele, et nad nüüd oma lubadused täidaks ja kuulaks üldsuse tegelikku arvamust. 

Valimisprogrammidest

Reformierakonna valimisprogramm seadis õppelaenude puhul eesmärgiks, et aastaks 2015 on iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot. Arvestades, et õppelaenu hüvitamine kaotati ja ka õppelaenu intresside tasumine maksustati, tähendab õppelaenu määra tõstmine ilma mingite hüvitiste või soodustuste taastamiseta tudengitele täiendava võlakoorma panekut õpingujärgseks ajaks. See pani üliõpilasi veelgi rohkem küsima: kuidas kavatsetakse kergekäeliselt antud lubadused ellu viia?

Keskerakond rõhutas  oma valimisprogrammis, et Eesti peaks olema paik, kus heal tasemel haridus, ka ülikoolid, on kättesaadav andekuse ja töökuse, mitte rahakoti põhjal. Keskerakond toetab õppelaenu hüvitamise taastamist.

Hoiatavad signaalid

Selle kõige taustal mõjus hoiatavalt 27. märtsil ilmunud uudis, et nende õppelaenusaajate hulk, kes ei suuda laenulepingust tulenevaid kohustusi pankade ees nõuetekohaselt täita, on viimastel aastatel üha kasvanud. 2010. aasta 7. septembri seisuga laekus pankadelt riigile 476 tasumata õppelaenulepingut, mille kogusumma ületas 18 miljonit krooni. 2009. aastal tuli riigile üle 696 lepingut summas enam kui 21,9 miljonit krooni. 2008. aastal sai riik 453 lepingut (14,3 miljonit krooni) ning 2007. aastal 304 lepingut (9,5 miljonit krooni). Võlasummad on suured.

Koalitsioonikõneluste alguses küsisid üliõpilased, millal ja kas pannakse lauale õppelaenu hüvitamise küsimus. Tänaseks on koalitsioonileping olemas ja nüüd küsivad paljud: kas IRL-i leping valijatega ikka veel kehtib ja kas Mart Laar peab oma sõna?

Aeg annab arutust. Noored ootavad.

JAANUS RIIBE, Keskerakonna Noortekogu peasekretär

[illustratsioon] KÕIK NOORED ÜHTE POLIITIKAPATTA

Peaminister loeb Eesti Päevalehte ja ütleb: „Kaklused öölokaalides, purjus noored koolis, narkarid! Selleks noortel raha jätkub, aga õppemaksu maksta ei taha?"

Jaga |