Ärme seo end “kozjolide” ja “lehmadega”

JÜRI VAINMAA,      24. oktoober 2001


Valitsuse avaldusi ja tegemisi jälgides võib arvata, et enamik ministri- ja kantslerihärradest kannab oma portfellis paberilehte, mille esimesel küljel on suurte tähtedega kirjas - pauperiseerida ja teisel küljel - proletariseerida!

Poliitringides algasid põhitõdede selgitused aksioomist - Vladimir Iljitð Lenin pani juba alguses VSDTP II kongressil Brüsselis kõik paika. Ta tegi selgeks, et töölisklass peab võitlema proletariaadi diktatuuri eest, andes ennast partei juhtide meelevalda. Need, kes nõuavad endale eluks inimlikke tingimusi, on ökonomistid, .... mädasoos hulpivad demokraadid ja kes kõik veel kuni Jossif Vissarionovitð Stalin tõi välja ühesõnalise resolutsiooni - faðistid!

Sotsiaaldemokraat = kommunist

Nüüd siis oleme viskunud teise äärmusesse rõhutades, et sotsialistlikest ja sotsiaal-demokraatlikest vaadetest kinnihoidja on - kommunist! Häda polnuks suur, kui sellel seisukohal oleks manipuleerinud arvamustega endised partei tuusad. Kuid seda punaste viisnurkade ja mustade haakristidega vägivaldselt kirjatud passi veeretavad edukalt edasi-tagasi vargad seaduses ja väljaspool seadust - mafioosod, lollitajad - pridurkad ja sooje ametikohti oma taguotsa järgi kohendavad bürokraadid.

Pauperiseerida ja proletariseerida

Ühe aksioomiga manipuleerimisest tegi enamik võimuhoobade juurde trüginuist omal ajal läbi ka poliitökonoomia kursuse. Sealt omandasid nad teise (mitte vähem tähtsa) aksioomi - selleks, et ehitada üles turumajandusele baseeruv kapitalistlik ühiskond, on vaja pauperiseerida (s.o massiliselt vaesustada, ÕS) talurahvas ja proletariseerida tööliskond. Jälgides meie valitsuse avaldusi ja tegemisi võib arvata, et enamik ministri- ja kantslerihärradest kannab oma portfellis üksikut paberilehte, mille esimesel küljel on suurte tähtedega kirjas ainult üks sõna - pauperiseerida, ja teisel küljel - proletariseerida!
Vaat, kus on kindlameelsed marksistlikud tõed omaks tunnistanud riigitegelased.

Seltsimatud jäärad

Kolmas aksioom põhineb tõigal, et teatud juhtumitel tõlgitakse venekeelset sõna "kozjol" eesti keelde vastega "lehm", mis omakorda seondub mõistega "lehmakaupleja". See on selline dialektiline värk, mille tõlgitsusteni tavalistes poliitringides ei jõutud. Selleks eksisteeris eriväljaõpe. Meil, kes me rõhuvas enamuses oleme sünnilt põikpäised jäärad, on parem end nende "kozjolide" ja "lehmadega" ühisesse karja mitte siduda.
Järgmiste valimisteni on veel aega. Mõelgem (vaatamata oma põikpäisusele) kõik argumendid veel kord läbi, muidu ootab meid vadjalaste, liivlaste ja preislaste saatus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)