Balti riigid võiksid luua ühise õhuväe

Kahjuks on eestlased olnud tihti killustatud ning meil pole olnud piisavalt liitlasi. Ainult hõimuvennad soomlased ning kommunismivastaseid jõude toetanud britid tulid meile Vabadussõjas appi. Samuti ei saanud asja Balti sõjalisest koostööst Teise maailmasõja eelõhtul; seda hoolimata asjaolust, et näiteks Eestil ja Lätil oli sõlmitud sõjaline liit.

Ühtsuses peitub jõud

Ajalugu on näidanud, et väikeriigid, kes ei suuda omavahel piisavalt koostööd teha, okupeeritakse suuremate poolt. Kui aga väikesed suutsid ühineda suure ja tugeva vastu, on suudetud purustada nii mitmedki agressiivsed impeeriumid. Sellest ohust sai omal ajal aru ka Nõukogude Venemaa juht Jossif Stalin, kes suutis Baltimaad enne okupeerimist piisavalt lõhestada ning asus nende kallale ükshaaval. Kui Baltimaad oleks tollal suutnud üheskoos kommunismikatkule vastu seista, poleks saadud meid ka okupeerida.  Seda tõestasid vaprate soomlaste Talvesõda ja Jätkusõda, kus selgus Punaarmee tegelik nõrkus.

Selleks et niisuguseid vigu tulevikus vältida, tuleb veelgi enam panustada NATO koostöösse eriti Balti riikidel. Kallaletung Balti riikidele tähendaks küll rünnakut terve NATO vastu, kuid senikaua kuni liitlased meile  appi saabuvad, peame ise hakkama saama. Tõsiasi on see, et kui sa ise oma maad ei kaitse, ei kaitse sind ka keegi teine. Kuulus Prantsuse riigi- ja väejuht Napoleon Bonaparte on öelnud: see rahvas, kes ei taha oma armeed toita, toidab varsti võõrast!

Balti sõjaline koostöö

Baltimaade sõjaline koostöö on muutunud pärast taasiseseisvumist suhteliselt tihedaks. Üheskoos asutati 1999. aastal Balti Kaitsekolledž, 1998. a. loodi miinilaevadest koosnev Balti mereväeeskaader, 2000. a. loodi ühine Balti õhuseirevõrgustik ning aastatel 1994–2003 tegutses Balti Pataljon, kes osales rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel.

Kolme riigi kaitsealane koostöö on küllaltki tihe, kuid sellest enam ei piisa. Oleme NATO-ga liitudes suutnud omaks võtta suure alliansi käitumisnormid ja saanud ka sõjalise kogemuse, kuid regionaalse kaitsevõime tagamine  on jäänud tagaplaanile. Alustada tuleks sellest, et taasluua Balti Pataljon, kes tegutseks oma vastutusalas näiteks Afganistanis. Koostöö ameeriklaste ja brittidega välismissioonidel oli ja on küll vajalik, et tundma õppida Lääne sõjataktikat ning harjutada koostööd, kuid Baltimaadel oleks mõistlikum tegutseda edaspidi hoopis üheskoos, mitte aga eraldi.

Balti õhuvägi

Järgmine samm võiks olla ühise Balti õhuväe loomine, sest vähemalt ca 10 aasta pärast, peame ise oma õhuturbega hakkama saama. Logistiliselt ja rahaliselt oleks mõistlikum luua ühine lennuvägi, kes suudaks rahuajal täita õhupolitsei ülesandeid ning kiirelt tuvastada õhupiiri rikkujad ja reageerida vastavalt olukorrale. Selleks piisaks kolmest lennukist ühe riigi kohta, seega kokku üheksast. Lennubaasidena saab kasutada Eestis asuvat Ämari ja Leedu Šiauliai baasi.

Tegelikult on Kaitseministeeriumil praegu juba piisavalt raha, et soetada Eestile  õhuturbeks vajalikud lennukid. Näiteks läheb  moodne hävitaja F-16 (koos varustuse ja meeskonna koolitusega) maksma ca 800–900 miljonit krooni ehk umbes samapalju, kui läks maksma viimane pruugitud  Inglise miinijahtijate ostmine.

Eestil polegi vaja kalleid hävituslennukeid. Piisaks ka kolm korda odavamatest vajaliku esmase relvastusega püüdurlennukitest, mis oleksid piisavalt kiired, et fikseerida õhupiiri rikkumine.

Kolm hävitajat ei suudakski sõjaolukorras meie õhuruumi piisavalt kaitsta. Selleks oleks mõistlikum soetada korralikud õhutõrjeraketid – need tulevad palju odavamad ja samas on efektiivsed. Eks kõik ole prioriteetide küsimus, kuid varsti meil pole enam võimalik mööda NATO-t õhuturvet kerjamas käia – peame oma elementaarsete õhupolitsei-ülesannetega ise hakkama saama.

Pikas perspektiivis tasuks kaaluda isegi ühise Balti armee loomist, mis sõjaolukorras tegutseks ühtsena ning tähendaks päris suurt jõudu, millega vastane peab arvestama. Loodan, et oleme õppinud ajaloost ning suudame unustada erimeelsused ja leida üksmeele, nii nagu 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate algul, kui kolm Balti riiki suutsid lagundada Nõukogude Liidu ja saada uuesti iseseisvaks.

Jaga |