Perekond kui identiteedi alus

"24. veebruaril viibisin Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamisel Pärnus, kus kuulasin president Toomas Hendrik Ilvese sisukat kõnet. Enamiku tema kõne ajast võis saalis tajuda lärmakat vaikust – see tähendab, et inimesed kuulasid presidenti, kuid samal ajal vestlesid kaaslasega või vaatasid saalis ringi. Kui president jõudis kurva statistikani sellest, kui palju noori mehi igal aastal Eestis surma saab ja mitu peret 10 aasta jooksul loomata on jäänud, saabus saali haudvaikus. Inimesed mõistsid olukorra tõsidust.

Presidendi kõnele mõeldes: milline näeb välja eesti perekond 10 aasta pärast? Tänased arvud ei anna rõõmustamiseks põhjust. Eestis on väga suur lahutuste hulk. Loodan, et perekond kui institutsioon ei muutu 10 aasta pärast vähemuseks ühiskonnas, nagu seda on näiteks erinevad etnilised rühmad Eestis. Me ei tohi nii pessimistlikult mõelda. [---]

Abielu on sügavalt seotud inimloomusega ja selle haare on kristlikust identiteedist märksa laiem. Abielus olles areneb inimese mõistus kõige paremini. Perekond on osadus inimeste vahel, kus erinevad isiksused suudavad end avada teistele. Üksikuna olles jääb inimene suletuks (mis ei tähenda, et üksik inimene ei saaks olla inimlik), kuid vaid end teistele avades saame tõeliselt inimesteks. Abielu on ratsionaalselt võetuna kõige parem eluviis igale inimesele. Perekond tähendab ülesannet, mitte vaid andi. Abielludes antakse inimesele krunt, kuid maja peab iga inimene suutma ise ehitada. Positiivsete tulemuste saavutamine nõuab aega ja vaeva. [---]

Armastus võib tulla ühe sekundiga, aga abielu nõuab pikaaegset pühendumust. Üsna tihti inimesed, keda ma paari panen, kahtlevad, kas eluaegne truudus on ikka võimalik. Kui abielludes ollakse tuleviku suhtes juba nõnda pessimistlikud, siis on abiellumine nende jaoks üsna riskantne tegevus. Ometi pole vabaabielu lahendus.

Poliitikud loovad teatud perioodiks programmi, et osutuda valituks. Abielu ei saa võtta sellesarnase programmina – see on pikaaegne protsess. [---]

11. novembril 2006 osalesin Tallinna Ülikoolis eelmise sotsiaalministri Jaak Aabi poolt läbi viidud seminaril "Laps ohutsoonis". Jaak Aab esitas sel seminaril mitmeid väärt mõtteid. Ta tundis muret, et alkoholi tarbimine noorte seas on järjest suurenemas. Jaak Aab kritiseeris meedias esitatavaid alkoholireklaame, mis mõjuvad noortele kahjulikult. Minister arutles, kuidas oleks noorel võimalik toime tulla oma tunnetega ja leida identiteeti ilma alkoholita.

Minu arvates seisneb lahendus perekonnas. Pere kaudu suudab noor inimene luua endale identiteedi ilma alkoholita. Me ei pea Eestisse ainult haiglaid ja politseid juurde looma, vaid samapalju rõhutama olulisi väärtushinnanguid ühiskonnas.“

Jaga |