Kirikul aeg pattu kahetseda

Olla kapis või mitte olla kapis? - selles on kiriku küsimus

Leian, et usumehed peaksid ennast poliitikast eemale hoidma, nagu teevad seda kohtunikud ja sõjaväelased. Ei taha ettegi kujutada, kuidas kindral Ants Laaneots võtaks sõna näiteks Roheliste erakonna kilekotimaksu kohta. Pealegi, „usumees poliitikas" loob õõvastava mälupildi reformierakondlasest pastorist Illar Hallastest, kes omal ajal pärast pühapäevahommikust palvust õhtul bordellis lõbutüdrukutega patuselt aega veetis, samal ajal, kui kodus ootasid lapsed ja armastav abikaasa.

Kirik peaks pigem tegelema oma siseintriigide lahendamisega. Katoliku kirik on kurikuulus oma rikkalike pedofiiliajuhtumite poolest. Viimati tabati pedofiilid ka Soome luteri kirikust, mis paneb mõtlema lastepilastajate peitumise võimalikkusele ka Eestimaa kirikutes. Muide, IRL-lasest „kommionu" Kaur Hanson ja pastor Jaan Tammsalu kuulusid veel selle aasta alguseni õndsalt Isamaa ja Res Publica Liitu. Kui Hanson visati erakonnast välja, kuna oli juhtumisi räige pedofiil, siis miks Tammsalu avalikult ei mõistnud teda hukka, ei kutsunud ühiskonda üles endi keskelt lastepilastajaid paljastama? Niiviisi toimides oleks kirik täitnud ühiskondlikku ootust.

Usun, et selliste pervertide ülesleidmine ja hukkamõistmine ei peaks olema probleemiks, sest nõidade väljaselgitamise kunst ja põletamise kogemus on kirikul ajaloost kenasti olemas.

Kirik võttis endalt süütuse

Täpselt nagu Neitsi Maarja sai justkui iseenesest või siis, kiriku nägemuses, Pühast Vaimust käima peale, kuna on ristiusu tõsiasi, et spermatosoidi polnud liikumas munaraku poole, siis täpselt nii sai ka kirik ilmutuse, et Keskerakonna poliitreklaamide näol on langenud viimane piisk kannatustekarikasse. Kirik tundis pühalikku tungi sekkuda poliitikasse. Kahjuks võttis ta sellega endalt ka poliitilise süütuse - kirik pole enam erapooletu.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Keskerakonna mustamisest võiks vabalt välja anda mitmesajaköitelise kogutud teoste sarja. Paraku on kiriku silmad selles osas kinni seotud. Nemad näevad üksnes seda, kuidas Keskerakond oma poliitiliste vastastega võitleb. On küsimusi tekitav, et kirik näeb, kuidas Keskerakond pöörab tähelepanu Eesti ühiskonna valukohtadele, valitsevale töötuse ja üleüldise vaesuse probleemile, kuid peab seda tähelepanujuhtimist pahatahtlikuks, lausa riigivaenulikuks tegevuseks.

Millegipärast ei näe kirik, kuidas Reformierakond ja IRL igal sammul Keskerakonda ja tema esimeest maha teevad, sopaga loobivad ja muul moel mustavad. See oleks justkui õigustatud. Huvitav, kas see on siis nüüd ka Jumala poolt õnnistatud tegevus? Küsin, kas kirik teenib ikka Jumalat või tulevad ettekirjutused juba otse Stenbocki majast?

Jeesus ei sekkunud poliitikasse

Looja sõnum on poliitikavaba pöördumine inimese poole. Kui Uus Testament räägib kristlase suhtest valitsusse, siis ei seostata seda üldse usundiga. Kristus ei sekkunud poliitikasse, sest tema, Jumala Poeg, oli Jumalariigi kodanik. Meie Issand ei rajanud kristlikku valitsust. Lunastaja ei loonud oma riiki, kus tema apostlid oleksid olnud ministrid.  Õnnistegija ei upitanud oma jüngreid riigis juhtivatele positsioonidele, et need seal usulist sõnumit kuulutaksid, saaksid riigilt kirikule vajaliku igakülgse abi ning toe osaliseks, peatades igasuguse mitte-kristliku poliitika.

Teada on see, et kui kirik ei osale poliitikas, siis on kirikul ka vähem võimu. Selle probleemi lahendamiseks sai ka Vatikani riik kunagi alguse.

Meenutagem, et ristiusk, mis aegade alguses kannatas ise ellujäämise nimel, võimule saades asus ise erinevaid poliitilisi vahendeid agaralt kasutades teisitimõtlejaid ahistama. Mõte, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse, heideti kõrvale. Seega on kirik ka silmakirjalikkuse etalon: ära tee, nagu mina teen, tee nii, nagu mina ütlen. 

Samas küsin: kas kirikul üldse peakski olema maist võimu? Raamatute raamat jutustab meile, kuidas Saatan kiusas Meie Päästjat ja pakkus talle maist võimu, aga Jeesus keeldus korduvalt, ei andnud järele.

Kas oleks siis normaalne, kui Keskerakond loobuks poliitreklaamis vastaste kritiseerimisest ehk tänases Eestis tõe kuulutamisest ning hoopis palvetaks, et Reformierakond ja IRL käituksid eeskujulike paipoistena ja kui nad nii ei käituks, siis võtaks Keskpartei nendelt alandlikult vastu kõik hoobid, tehes seda siiras usus, et tegu on karistusega Jumalalt? Kas pole totter! Ja seda veel selles valguses, et kirik ise ei usu ega järgi põhimõtet: kui vastane lööb sind ühele põsele, siis pööra teine põsk ette.

Lastes Reformierakonnal ja IRL-il igal pool vabalt märatseda ning teisi mustata, Eesti riiki ja rahvast paljaks röövida, istuksime õige pea kuskil kohvikus ja meenutaksime, et küll see Keskerakond oli ikka õnnis ja õilis erakond ning nüüd on maailm Saatana (loe: Reformierakonna ja IRL-i) kätte langenud. No tule taevas appi!

Kristlik kirik on silmakirjalikkuse musternäidis

Kui sa ei usu Issandasse Jeesusesse, põled sa põrgus. Sinu hing läheb Saatanale. Parem tule kohe kirikusse. Jeesus on see, kes on mitmel eri moel ja erinevates evangeeliumides lausunud, et kui sa ei ole tema poolt, siis oled tema vastu. Nemad on pahad ja mina olen hea. See on pesueht mustamine, mis on kantud sellest, mis Piiblis kirjas.

Tuhandeid interneti lehekülgi, raamatuid, artikleid, kirikujutlusi on pühendatud sellele, et ülistada kristlust ja maha teha kõiki teisi. Mis hullem veel - ühtsust pole kristlikus kirikus endaski. Mitmeid miljoneid hingi on enneaegselt saadetud põrgusse või taevasse seetõttu, et nad on kuulunud kas katoliku kirikusse, õigeusku või mõnda protestantlikku kogudusse. Kristliku kiriku ajalugu on räige silmakirjalikkuse, võimuiha, demagoogia, piinamiste, tapmiste, massimõrvade ja igasuguse kõikvõimaliku vägivalla ajalugu.

Kirik peab lunastama oma patu!

Võimalik, et kuna kirikuskäijate arv on pidevas languses olnud, siis üritab kirik teha ükskõik mida oma populaarsuse tõstmiseks. On ju teada, et kui soovid n-ö pildile saada, siis ründa Keskerakonda või Edgar Savisaart. Seda on teinud lugematu arv poliitikuhakatisi, kuid ka kogenud poliitikuid. Seda tehakse iga päev ning põhimeetodiks on Savisaare ja „kesikute" mahategemine.

Siiralt loodan, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Tallinna linnapeana otsustab EELK Tallinna Jaani kogudusele mitte eraldada lubatud 4 miljonit krooni kirikuhoone renoveerimistöödeks ning suunab selle summa hoopis mahapõlenud Nõmme turuhoone ülesehitus- ja taastamistöödeks. Miks toetada linnaeelarvest hoonet, mida juba president Konstantin Päts tahtis omal ajal maha lammutada, sest see polnud arhitektuuriliselt õnnestunud.

Jääb loota, et kirikuisad avaldavad avalikku hukkamõistu ka IRL-i ja Reformierakonna aadressil, sest vastasel korral on nad selgelt erapoolikud ega ei tee midagi selleks, et end kuidagi erapooletuna näidata, end kuidagigi rehabiliteerida.

Loodan, et kristlikud kogudused eesotsas luteri kirikuga tulevad välja selge sõnumiga, kus nad ütlevad otse, et nemad taunivad teatud koguduste sekkumist poliitikasse.

Ühiskondlik kord on inimmõistuse töövõit. Kristus ei valitse maailmas, vaid inimestes, Jumalariik pole sellest maailmast. Kristlased peaksid küll olema aktiivsed ühiskonnas, kuid kirikul tervikuna ei tohiks olla poliitilist arvamust, sest kirikus käivad nii keskerakondlased, sotsiaaldemokraadid kui ka paljude teiste erakondade liikmed. Kui inimene astub üle kiriku läve, siis olgu see väravaks kahe eraldiseisva maailma - ilmaliku ja vaimuliku - vahel.

PRIIT KUTSER, Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige

Jaga |