Keevallik lahkub ametist vanuserassismi tõttu

URMI REINDE,      23. veebruar 2005


Tallinna Tehnikaülikool on 66 000 elanikuga Mustamäe tähtsaim teadus- ja hariduskeskus, endine TPI, nagu meie põlvkond seda mäletab. Igaüks, kes näha oskab, peab tunnistama, kuidas see ülikool just viimaseil aastail jõudsalt arenenud on. Sel kevadel valib ülikool endale viieks aastaks uue rektori. 28. veebruaril suletakse kandidaatide nimekiri. Seadus nõuab, et ükski neist ei tohi olla vanem 60 eluaastast.

Möödunud novembris arutas Riigikogu keskerakondlaste Küllo Arjakase, Helle Kalda, Arnold Kimberi, Heimar Lengi, Värner Lootsmanni, Mailis Repsi, Jüri Shehovtsovi, Mihhail Stalnuhhini ja Toomas Vareki algatatud ülikooliseaduse muutmist. Algatuse mõte oli kehtivast seadusest välja võtta ülikooli rektori vanusetsensus, mille järgi rektoriks tohib kandideerida vaid noorem kui 60-aastane inimene.

Akadeemik Keevallik – võimekas juht

Igaüks, kes näha oskab, peab tunnistama, kuidas tehnikaülikool arenes jõudsalt just viimaseil aastail. Ehitas, renoveeris, laiendas välissuhteid. Elu tehnikaülikoolis läks edasi seitsmepenikoormasaabastega.
Perfektselt ümber ehitatud spordikeskus, uus energeetikateaduskonna maja, majandusteaduskonna hoone lisandumine Koplist Mustamäele, korralik üliõpilaslinnak ja selle kiire lähenemine heas mõttes läänelikule tehnikaülikooli campusele – see kõik äratab usaldust, kui mitte imetlust.
Kolm aastat Mustamäe linnaosavanemana töötanud Helle Kalda kiidab tublisid inimesi, kes tehnikaülikoolis töötavad ja meie Eesti noortele head tehnikaharidust pakuvad. Kalda ei hoia häid sõnu kokku, rääkides ülikooli tegusast rektorist Andres Keevallikust.
"Mind võlus selle inimese tugev tahe ja tema visioon ülikooli tulevikust," ütles Kalda.

Rumal Eesti seadus

On enam kui selge, et Keevallik väärib rektorina jätkama teist ametiaega. Kuid selgus seaduslik nüanss – Keevallik ei saa teist korda rektoriks kandideerida, nagu võimaldavad kõik teised valitavad kohad vabariigis, sest ta ületab enne valimisprotseduuri algust 60 eluaasta piiri. Kuigi pensionieani on mehel veel aega, ei luba Eesti Vabariigis 1990. aastate alguses meie enda vastu võetud (mitte Moskvast ega Brüsselist sunnitud!) seadus tal enam kandideerida. Loomulikult mõjutab see seadus ka teisi kõrgkoole Eestis, ja iga hetk võib keeld tabada keda tahes tublit kõrgharidusjuhti.
Mitmed tehnikaülikooli professorid, samuti teised hariduseluga kursis olevad inimesed ja mujal kõrgkoolides töötavad õppejõud pöördusid poliitikute poole, et elu segav seadusesäte kõrvaldataks.
Eespool nimetatud Keskerakonna poliitikud algatasidki Riigikogus seadusmuudatuse. Eelnõu ettevalmistamisel ja läbirääkimistel oli riigikogujate seas neid, kes said aru, et tsensusesätet peetakse otsesõnu nõmedaks. Kas üks ülikool ei oska endale ise rektorit valida, keda hindab ja peab nii suure au osaliseks?

Valitsuse juhtpartei Res Publica vastu

Riigikogu kultuurikomisjoni protokolli tudeerides selgus, kes hakkas plaani maha laitma. Lugesin tähelepanelikult tehnikaülikooli eelmise rektori, praeguse Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Olav Aarna (Res Publica) arvamust. Tsiteerin: "Jään erapooletuks, aga kindlasti ei jaga ma seda arvamust, et kui rektorite hulgas ringi käia, siis 80aastaste lordide pilt seal väga prevaleeriv on. Julgen öelda, et tendents on sinnapoole, et vanusetsensuse mahavõtmisega üle pingutada tingimata ei ole tarvis."
Olav Aarna on muide aasta võrra Keevallikust vanem. Ju riiki ja rahvast võib juhtida, aga kooli mitte! Ka president on meil 77aastane, ei ole märganud, et see häiriks kedagi niivõrd, et peaks hakkama ülemist tsensust kehtestama. Rooma paavstist vist ei ole kohane kõneldagi.
Hämmastav oli ka see, kui Riigikogu esinaine, akadeemiku tiitliga Ene Ergma küsis eelnõu kõnetoolis kaitsvalt Mailis Repsilt: „Mul on niisugune lühike küsimus. Kui tihti Eesti Vabariigis tehakse seadusi ümber ühe inimese tarvis?"
Signe Kivi (Reform) lähtus oma hinnangus liberaalsest maailmavaatest: "Liberaalina ma ei näeks mingeid vanuselisi ega nooruselisi piiranguid. Tegemist on põhimõttelise küsimusega. Minu ümber on väga lugupeetud inimesi, kes lihtsalt sellepärast, et nad on 60,5 aastat vanad, ei saa kandideerida. Ma ei pea seda õigustatuks ja seda pole mõistlik tänapäeval niimoodi reguleerida."

Ilma kõrghariduseta inimesed hääletasid vastu

Kahjuks hääletati eelnõu nii Res Publica kui Reformipartei häältega siiski menetlusest välja. Nende hulgas oli mitu inimest, kellel pole endal kõrgharidustki. Saalis kõlanud küünilised küsimused ja märkused tekitasid piinlikkust (vt internetist 16. novembri 2004. aasta Riigikogu stenogrammi).
Mõnikord tundub, et valijad on andnud poliitikutele liiga suure voli otsustada asjade üle, mida nad ei tunne ja mida nad endale selgeks teha ei taha.
Pärast eelnõu mahahääletamist ütles Helle Kalda, kes Riigikogus rahvaesindajana "oma Mustamäe" pärast südant valutab, et on lihtsalt kurb. "Mul on piinlik just Eesti noorte ees, kellele meie väike riik üritab parimat haridust anda. Tehnikaülikool professor Keevalliku juhtimisel on teinud tunnustusväärselt suurt tööd. Ta väärib teadusjuhi, töömehe ja isiksusena kahtlemata seda, et ta tagasi valitaks."
Eesti riigi tagasihoidlike tehnoloogiliste võimaluste juures on TTÜ lõpetajad üle maailma konkurentsivõimelised. TTÜ vilistlaste hulgas on töötuse protsent madalaim. Statistika tõendab sedagi, et TTÜ lõpetajaid tahavad endale tööle meie kõige edukamad ettevõtted ja nende palk on riigis kõrgemaid.
Paraku on see rong nüüd läinud. 28. veebruaril lõpeb kandidaatide ülesseadmine ja 29. aprillil koguneb ülikooli aulasse valijameeste kogu, kes teeb oma otsuse. Kandidaatide nimekiri ongi "teistsugune", kui tsiteerida Mailis Repsi, kes eelnõu kaitses.
5. veebruari Eesti Päevalehes ilmus Vallo Toometi suurepärane intervjuu Andres Keevallikuga. Õnneks on märkajaid, kes tehnikaülikooli ponnistusi meie komplitseeritud kõrgharidusturul tähele on pannud! Sama päeva Vikerraadio "Rahva teenrites" ei olnud heade sõnadega kitsid ka stuudiosse kogunenud kommentaatorid Mart Ummelase juhtimisel.
Küllap tehnikaülikool suudab kõigele vaatamata esitada teised tublid kandidaadid. Küllap jätkab ülikool valitud edukal kursil. Küllap ühel päeval istuvad Riigikogu saalis teadust, haridust ja tulemuslikku tööd hinnata oskavad rahvasaadikud, kes parandavad seaduse vea ja usaldavad ülikoole oma rektori valikul.
Seni aga peame taluma vanuserassismi, nagu ütlesid mitmed tehnikaülikooli tuttavad, kellest paljudel on siiralt kahju, et elu on, nagu on ja mitte parem.

Ene Ergma (Res Publica): „Mul on niisugune lühike küsimus. Kui tihti Eesti Vabariigis tehakse seadusi ümber ühe inimese tarvis?"

Olav Aarna (Res Publica):"Jään erapooletuks ... Julgen öelda, et tendents on sinnapoole, et vanusetsensuse mahavõtmisega üle pingutada tingimata ei ole tarvis."

Mailis Reps (Keskerakond): „Soov on muuta ülikooliseaduse § 18 – rektorikandidaadile esitatavad nõuded. Muudatuse sisu on aga hoopis laiem.
On ettepanek kaotada Riigikogus vastu võetud piirang, et ülikoolid võivad oma rektorikandidaadiks seada isiku, kes peab olema noorem kui 60 aastat. Kui vaadata rahvusvahelist praktikat, siis meie andmetel ei ole kusagil arvestatavates arenenud riikides ülikooli rektorikandidaatidele vanusepiiranguid, vastupidi, on olemas riike, kus pannakse miinimumvanuse piirang, mida näeme näiteks Eesti Vabariigi presidendi puhul.
Miks siis? Peetakse ju silmas, et rahvusvahelise tuntuseni jõuab õppejõud ja professor-teadlane siiski kuskil 40. aastates. On loomulikult kauneid erandeid, kuid siiski.
Kahtlemata on meie rektorid silmapaistvad professorid ja teadlased. Sellele lisaks on neil võimekust administratiivselt suurt asutust juhtida. Selleks on vajalik pikemaajaline töökogemus, väga palju teadmisi, ja tõenäoliselt seetõttu ei ole selline piirang maailma praktikas kinnitust saanud.
Miks Eesti Vabariigis omal ajal selline otsus tehti, on meile ajaloost teada. Tol perioodil oli vaja ülikoolidel saada Riigikogu toetust, ja võibolla radikaalselt vabaneda teatud õppejõududest. Täna, nagu praktika on siiski näidanud, võiks olla aeg, kus me kitsendavad normid muudaksime.
Võibolla üks moment veel – kui me vaatame ülikooliseadust laiemalt, siis teisi vanusepiiranguid seal ei näe. Meile on loomulikult teada, et mõned ülikoolid on oma põhimääruses õppjõududele vanusepiiranguid seadnud. Kuid algatajate ettepanek oleks, et me Riigikogu tasemel, seadusena ei peaks sätestama ülikoolidele ette neile sobivaid isikuid. See peaks rektori valimistel olema siiski kompetentsete inimeste otsustada. Kui ülikool iseenda tasandil soovib seda piirata, siis see võimalus loomulikult jääb.
Kui vaadata erinevate ülikoolirektorite valimisi, siis ka näiteks viimase Tartu Ülikooli rektori valimistel oli selge, et üsna mitmed koridorides arutusel olnud kandidaadid olid vanemad, kui vanusepiirang ette näeb. Nii oli ka konkurents võibolla veidi teistsugune.
(Lühendatult Riigikogu stenogammist)

Õnnitleme Tallinna Tehnikaülikooli rektorit Andres Keevallikut, kes homme, 24. veebruaril peab oma 62. sünnipäeva.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)