Partsi kõva sõna

HENN LEETNA,      19. november 2003


Keskerakond võiks küsida Juhan Partsilt, kuidas tal töötab see mehhanism, mis kohustab tõlgendama seadusi riigi kasuks. Niisugune "uus poliitika" peaks kaduma kulisside taha.

"Meie kohus on seadusi tõlgendada riigi kasuks," ütleb Juhan Parts Postimehes 30.10.2003. Sundüürnike järeldus aga kõlab hoopis nii, et Eesti riigil ei ole asja Euroopa Liitu senikaua, kuni Eestis kehtib kohustus tõlgendada seadusi riigi kasuks, sest see näitab selgelt demokraatia puudumist ja jätkuvat inimõiguste rikkumist.
Tegelikult tõlgendatakse Euroopa Liidus seadusi isiku kasuks, kelle tegevus lähtub antud seadusest.
Ligikaudu 1500 sundüürnikku esitasid kaebuse Eesti kohtutesse, kus nõudsid riigi poolt võrdset kohtlemist teiste üürnikega, s.t seaduse järgset õigust erastada oma eluruumid.

Vana ja uus ülekohus
Omandireformialuste seaduse (ORAS) § 2 lg 2 ütleb selgelt, et vara tagastamine endistele omanikele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Selleks et teada saada, mis on uus ülekohus, küsime, mis oli vana ülekohus?
Vastuse annab ORASe § 6, mis nimetab ülekohtuks omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmist.
Eestlased, mitte-eestlased ja võõrriikide kodanikud erastasid enda üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid (eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 4 p 1 järgi). Sundüürnikud jäeti ilma nende üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide ostueesõigusega erastamise õigusest, mis on varaline õigus, sest selle õiguse realiseerumisel on võimalik erastada korter, mida on võimalik rahaliselt hinnata (asjaõigusseaduse § 30 lg 1 - varaline õigus kuulub vara hulka).
Seega varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist, vara vähenemine tähendab kahju tekkimist ja kui on tekitatud kahju, siis on alust nõuda hüvitist kahju tekitajalt - kohalikult omavalitsuselt, Eesti riigilt.

Sundüürnikele demokraatiat pole
Ligi 1500 sundüürnikku (rohkem ei jõudnud, sest aega anti vaid kaks kuud) nõudsid kohtu kaudu eluruumide erastamisõigusest ilmajäämise eest hüvitist kahjutekitajalt, nõudsid teiste üürnikega võrdset kohtlemist riigi poolt. Kõigis kohtuinstantsides tõlgendati seadusi riigi kasuks ja kohtuotsustes öeldi selgelt, et sundüürnikele pole kahju tekitatud - kuigi sundüürnike tahte vastaselt oli toime pandud nende vara ära võtmine. Seega rikuti ORASe § 2 § 6 mõistes ning kaasnevalt sellega sundüürnikele üürilepinguga tagatud õigusliku ootuse printsiipi. Vabandan juriidiliselt keeruka sõnastuse pärast, kuid nii jõuab mõte Kesknädala lugejani kõige täpsemalt.
Siit järeldub, et meil puudub demokraatia ning jätkuvalt rikutakse sundüürnike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 4,6,8,14.
Rahval pole kohtusse oma õiguste kaitseks asja, sest peaministrist kui täitevvõimu esindajast eeskuju võttes on küllap ka kohtul kohustus tõlgendada seadusi riigi kasuks.

Juhan Parts: Meie kohus on seadusi tõlgendada riigi kasuks.
Sundüürnikud: Euroopa Liidus tõlgendatakse seadusi isiku kasuks, kelle tegevus lähtub seadusest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)