Nädala juubilar PEETER VÕSA 45

Õnneks on Võsa eetrissenaasmine veel igati võimalik. Paljud Eestimaa pojad ja tütred, emad ja isad, vanaemad ja vanaisad ning ämmad ja äiad igatsevadki Võsat teleekraanil taas näha-kuulda. Samuti on paljudel olemas piisavalt tugev usk, et Peeter Võsa suudab rahva heaks paljugi korda saata ka poliitikuna.

Jõgeva kesklinnas paikneva ärihoone juures lund rookiv kojamees nimetas Peeter Võsat vaeste huvide kaitsjaks. "Nüüd on ta mõistagi ka asjalik Riigikogu liige," lisas ta.

Kojamehe nime all tuntakse ka Tarmo Kruusimäed, kes Kanal 2 uudistemagasini rubriigis "54 54 10 10" üritab jätkata peetervõsalikku joont. Muide, Võsat ja Kruusimäed ühendab ka sünniaasta 1967. "Seniste Kruusimäe reportaažide põhjal võib öelda, et Võsa tasemeni jõudmiseks tuleb tal veel piisavalt pingutada," arvas Peeter Võsa parlamendi- ja erakonnakaaslane Marika Tuus-Laul.

"Minu "Knopka" ja "Võsareporter " olid olemuselt üsna sarnased saated. Tegelesime ennekõike tarbijate probleemidega ja pärisime aru nende põhjustajatelt, kes sageli üsnagi on enesekesksed ja põikpäised," lisas Tuus-Laul.

"Peeter Võsa on rahvainimene, väga sümpaatne mees. Kahju, et ta enam "Võsareporteri" saadet ei tee. Tema tundis huvi nende elu vastu, kes rohkem kannatama pidid, sest olid jäänud elu hammasrataste vahele. Loodetavasti läheb tal väga hästi ka poliitikas, nii saab ta inimestele veelgi kasulikum olla," väitsid sõbrannad Valve Raska ja Linda Märtsin Jõgeva vallast Siimustist.

Üheks "Võsareporteris" kõlanud ja keeleliselt hästi kokku sobinud sõnapaariks sai "Tabivere taburet". Nimelt ei pääsenud Jõgevamaal Piibe maantee ääres asuva Tabivere elanikud muidu rongile, kui pidid taburetti kasutama.

"Ei tea just, kui suur osa oli selles telereportaažil, kuid nüüdseks on mure lahendatud, sest kõikidesse meie maakonna raudteejaamadesse ehitati ooteplatvormid, " ütles Tabivere elanik Raul Rääsk. "Peeter Võsa on aga kahtlemata igati asjalik ja väga paljudesse Eestimaa paikadesse oodatud mees."

„Inimene televisioonis ja tegelikus elus ei pruugi aga alati igas kontekstis ühesugune olla. Ka Võsalt eeldas "Võsareporteri" tegemine teatud ümberkehastumist," arvas Tallinna abilinnapea Taavi Aas. "Usun, et telesaate tegemisel jätkunuks Võsal võimekust ja teravat sõna ka edaspidiseks. Ta otsustas end aga veelgi põhjalikumalt poliitikale pühendada, ja usun, et selleski valdkonnas on tal tulevikku."

Riigikogusse kandideeris Peeter Võsa esimest korda 2007. aastal ning seda Jõgeva- ja Tartumaal. "Kui Võsal ootas ees üks esimesi kohtumisi valijatega, pakkusin talle ettevalmistamisel abi. Tema aga otsustas iseseisvalt hakkama saada, ja toime ta tuligi. Eks seegi fakt tõesta ta head suhtlemisoskust ja enesekindlust," ütles Laeva vallavanem ning Jõgeva linnavolikogu Keskfraktsiooni esimees Aare Olgo, kes toona töötas Jõgeva abilinnapeana.

Palamuse mees Ülo Kuusk, kes on kuuekordne maailmameister sangpommialadel veteranide arvestuses, võrdles Peeter Võsat Oskar Lutsu "Kevade", "Suve" ja "Sügise" tegelastega. "Arvan, et Võsa sarnaneb kõige rohkem Joosep Tootsiga - tootsilikud on tema olemine ja kõnemaneer," märkis Kuusk.

Ülo Kuuse kaasa Elvi Bender (neljakordne naisseenioride maailmameister sangpommispordis) leidis, et „Võsareporteri" tegid oodatuks ennekõike Peeter Võsa oskus rääkida, küsida ja õiges kohas ka nalja teha. „Ja see läkski rahvale peale," tunnistas jõunaine.

"Võsareporter" oli elust tulnud saade, mis tutvustas meie riigis mure ja valu tekitavaid probleeme," lisas veel Ülo Kuusk, kes ka ise Võsaga juttu ajanud. "Hea on kuulata ka Võsa sisukaid ja parajalt teravmeelseid sõnavõtte Riigikogus," märkis palamuslane.

Piisavalt hõivatud Peeter Võsal jätkub siiski aega ka hobideks. Talle meeldib joonistada ja maalida ning vanaaegseid esemeid kollektsioneerida. Oma esimese filmirolli tegi Peeter Võsa 2007. aastal "Kelgukoertes". Kehastatud tegelaskuju oli küll vaikiv ja liikumatu - prügimäele toimetatud laip. Küllap on aga sellisekski rolliks annet vaja.

28. detsembril saab Peeter Võsa 45-aastaseks. Kahtlemata sooviks silmapaistvalt palju inimesi teda õnnitlema minna. Et õnnesoovijate järjekord võib kujuneda sama pikaks kui "saba" Lenini mausoleumi külastamiseks, jätkem sünnipäevalapse kodune aadress ütlemata. Kuuldavasti on Peeter Võsa praeguseks elukohaks Põltsamaa linn. Seda fakti kinnitas ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president ning linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimees Andres Vään.

"Kui Peeter Võsa kuskil kõnnib, siis lapsed, kes talle vastu tulevad, ütlevad sageli: „Tere, Võsa-Pets!" Teadaolevalt tunnevad tema vastu tugevat tõmmet ka meie linna erinevas vanuses naised, mistõttu mitmedki mehed on üsna hirmul. Selliseks kartuseks pole aga põhjust, sest Peeter Võsa on oma perekonnale tõeliselt truu," kinnitas Vään. Tema sõnul pole võimatu, et Peeter Võsa tulevikus Põltsamaa arenguks ka süvema panuse annab.

JAAN LUKAS

[fotoallkiri]

Peeter Võsa Lääne-Virumaal valijatega kohtumas. Hoiab käes raamatut „Kuritöö ja karistamatus".

Jaga |