Eesti Ühistupank ootab tegevusluba

Tallinna eestvedamisel loodava Eesti Ühistupanga asutamiskoosolek toimus juba 2015. aasta suvel, kuid pank ei ole seni veel majandustegevust alustanud, sest ootab alles tegevusluba. Eesti Ühistupanga juhatuse liige Roul Tutt selgitas Kesknädalale, et tänapäeval ongi Euroopa Liidu üha rangemate reeglistikega finantsmaailmas krediidiasutusele tegevusloa saamine väga aja- ja kapitalimahukas.

Finantsinspektsioonil on otsuse tegemiseks aega 12 kuud ja vajaduse korral võidakse menetlusaega veelgi pikendada.

Euroopa Liidu karmid reeglid

 "Meie tegevusloa menetluse lõppfaasis ilmnes, et Finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank soovivad, et tegevusloa andmise ajaks oleks Eesti Ühistupank tugevamalt kapitaliseeritud, ning seetõttu palusid enne tegevusloa väljastamist täiendavat sellekohast kinnitust Tallinna linnalt kui suurimalt liikmelt," teatas Tutt.

Eelmise aasta lõpul otsustaski Tallinna linnavolikogu, et linn on valmis panustama esimestel tegevusaastatel panka vajadusel täiendavalt kuni 4,2 miljonit eurot, mis lisandub teiste äriplaanis kavandatud uute liikmete poolt kaasatud osakapitalile.

"See on meie strateegilise liikme poolt selge sõnum nii Finantsinspektsioonile kui ka kõigile teistele, et Tallinn seisab kindlalt uue ühistulise panga sünni taga," rõhutas Tutt, avaldades ühtlasi lootust, et panga majandustegevusega õnnestub alustada veel käesoleval aastal.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman ütles Kesknädalale, et käimasolevad menetlused ei ole avalikud ja detailselt ei ole neid seetõttu kahjuks võimalik kommenteerida.

"Menetluste pikkus sõltub reeglina läbitöötatava teabe mahust, keerukusest ja õiguslikust raamistikust," lisas Vosman. "Eesti Ühistupanga taotluse alusel käiv menetlus krediidiasutuse tegevusloa saamiseks on Finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpanga ühismenetlus."

Eestis on iseseisvuse taastamise järel loodud varem küll hoiu-laenuühistuid, aga kuna Eesti Ühistupank on nüüd esimene ühistulisel alusel tegutsema hakkav pank, siis rakendatakse mõningaid regulatiivseid protsesse siin esmakordselt ning see võtab aega.

Opositsioon üritab takistada

Täiendav poliitiline risk on seotud sellega, et nii Reformierakond ning praegu Tallinna volikogus suurimat opositsioonilist fraktsiooni omav Isamaa ja Res Publica Liit kui ka sotsiaaldemokraadid on ühistupanga loomise vastu.

IRL-i fraktsiooni esimees Madis Kübar väitis alguses, et Tallinna linn maksab selle ettevõtmise kaudu varjatult kinni Edgar Savisaare kohtukulusid, kuid eelmisel aastal läbi viidud revisjon, mille teostasid Priidu Pärna (IRL) ja Hanno Matto (SDE), näitas, et sellistel kahtlustel ei olnud alust. Sellele vaatamata üritab opositsioon takistada panga asutamist.

Ühistupanga loomise mõte on suurendada kohaliku kapitali mõju ja osakaalu Eesti panganduses, ning see on kooskõlas Keskerakonna valimisplatvormiga, kuid Reformierakonna juhid Hanno Pevkur ja Kristen Michal sellel mõtet ei näe. SDE fraktsiooni esimees Anto Liivat väitis sügisel, et selle panga kaudu hakatakse lihtsalt maksma "keskerakondlaste lojaalsustasusid".

Seega on täiesti mõistetav mure, et Tallinn võib loobuda ühistupanga toetamisest, kui eelseisvate kohalike valimiste järel peaks tulema võimule praegune opositsioon.

Kui Keskerakonna poliitilised oponendid on häälestatud ühistupanga vastu, siis loodava panga konkurendid on meelestatud positiivsemalt.

"Tehku terviseks!" soovis ettevõtmisele edu näiteks Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos, kelle juhtida on suurim praegu Eestis tegutsev selline ühistuline asutus.

Kesknädal

[fotoallkiri] Eesti Ühistupanga asutamiskoosolek toimus juba 2015. aasta suvel, kuid pank ei ole tegevust alustanud.

Jaga |