Uued tallinlased

Kokku on 2015. aasta 11 kuuga registreeritud 4820 sündi ja 4268 surma, seega sünde surmadest 552 ehk ligi 13% enam.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. detsembri seisuga Tallinnas 439 705 inimest, novembris kasvas elanike arv 419inimese võrra. Kui nii edasi läheb ja linnavalitsus sama hästi töötab kui seni, võib Tallinn varsti oma elanikkonda mõõta poole miljoniga – eks tööpäeviti ole pealinnas külalisi ka, nii et küllap pole see 500 000 sugugi nii meeletu mõte.

Iseasi muidugi, kas seda on vaja – vana hea Eesti asi võiks olla ikka see, et kuni su küla veel elab, elad sina ka! Kesknädal ei saagi aru, miks riik on valinud külade tühjenemise ja rahva väljarände tee – ja eriti ei saa me aru sellest, miks maarahvas ise seda kannatab ja enda eluõiguse eest võitlusse ei asu. Või ei usu me, eestlased, ise enam oma tulevikku?

Igatahes peaksid ka teised omavalitsused otsustavamalt oma inimeste eest seisma ja endale riigi käest enam õigusi nõudma. Töötavad ju tublid inimesed igal pool ja iga omavalitsuse esmane kohus on seista oma maksumaksjate eest. Tallinn annab siin head eeskuju ja pealinlased oskavad selle eest tänulikud olla.

Traditsioonile kutsuda uue liikmega täienenud tallinlaste peresid raekotta pidulikule vastuvõtule pandi alus tosin aastat tagasi. Nimetunnistus, mis kannab küll vaid emotsionaalse dokumendi väärtust, on siiski väga oluline märk väikese pereliikme jaoks tema sündimisel ja kasvamisel. Ühtlasi väärtustab Tallinn oma uusi linnakodanikke ning kingib neile Helina Tilga kujundatud esimese pudrukausi ja piimatassi.

Populaarsemad tüdrukunimed novembris olid Maria, Sofia, Anna ja Olivia. Poistele pandi sagedamini nimeks Marten, Maksim, Henri ja Kirill.

[fotoallkiri] Pidulikul vastuvõtul raekojas jagab nimetunnistusi lastearst ja Tallinna abilinnapea MerikeMartinson.

Raepress, Kn

Jaga |