Kaks raamatut riiuli lõpust

HEIMAR LENK,      11. juuli 2007


Neid kaht raamatut polnud enam ammu keegi lugenud. Raamatukogu lugemiskaardi viimased sissekanded pärinevad kaheksakümnendate algusest. Mu üllatuseks nooruke laenutaja ei imestanudki, kui komsomoliajastu luulekogu palusin.

„Raamat on raamat," vastas ta.

Tõepoolest, raamat jääb ikka raamatuks ja ajalugu ei saa keegi oma suva järgi ümber teha. Eriti veel siis, kui keegi on selle juba kaante vahele kirjutanud.

Juhan Smuuli „Järvesuu poiste brigaadiga" ja Paul Haavaoksa „Eelkatsumusega" nii ongi. Kaks lugu poole sajandi tagustest noortest. Ilusad, põnevad, kindlasti kasvatavat laadi, nagu tollal nõuti.

Paar aastat enne mind võtsid need raamatud käsile Põlvamaa Leevaku küla sädeinimesed. Lugesid läbi ja tõid lavale igavesti vahva suvetüki „Jõujaam". Nii vahva, et nüüd tahetakse sündmusest isegi film vändata.

Käisin mitut etendust vaatamas. Ja iga kord imestasin uuesti. Kust küll tulevad need ettevõtlikud inimesed? Vanaisad olid tegusad noored (tol ajal öeldi: komnoored), ehitasid elektrijaama valmis, ja läksid ajalukku. Pojapojapojad ja -tütred on sinimustvalged, aga austavad esivanemate tolleaegset punast ajalugu ning teevad sellest laulu ja tantsuga muusikali. Ja veel nii hästi teevad, et neistki kirjutatakse ajalehtedes. Ju on Smuuli sõnu hästi meeles peetud: su au ja uhkus – see on sinu töö, ja seal ole üle kõigest!

Leevakul 2007


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)