Keskerakonna aastaring 2004

TÕNU ANTON,      19. jaanuar 2005


Aasta 2004 on ajalooks saanud. Nüüd on paras aeg teha kokkuvõtteid ja anda hinnanguid möödunud aastale ning seada sihte edaspidiseks. Oli ju möödunud aasta tormiline ja sündmusterohke nii Keskerakonnale kui Eesti poliitilisele elule üldse.
Kui Keskerakonna võimuletulekut või võimult tõrjumist väiksemates linnades ja valdades võib vaadata kui pinnavirvendust, mida tulebki poliitikamerel üsna tavaliseks pidada, siis pereheitmine Keskerakonna Riigikogu fraktsioonis ja võimuvahetus pealinnas Tallinnas on juba ummiklained, mis ulatuvad poliitilise elu sügavamate kihtideni. Mõlemad sündmused on väga olulised – need on avaldanud suurt mõju nii erakonna liikmetele kui erakonnale tervikuna.

Asjade kaks külge
Hea on see, et tänaseks on selgus majas. Keskerakonna fraktsioonist lahkunud isikud on avalikult väljendanud oma rahulolematust erakonna juhtimise üle. Need kaheksa isikut, Riigikogu liikmed, on tänaseks välja arvatud erakonna liikmete hulgast ja sellega võikski loole punkti panna. Kümmekonna või ka mõnekümne liikme väljaastumine või väljaarvamine ei ole paljutuhandelise liikmeskonnaga erakonnale teab mis kaotus.
Ometi pole kõik nii lihtne. Oleks üsna naiivne arvata, et asi ongi nende kaheksa inimese intriigides. Või et kogu probleem on selles, et Rahvaliit meelitas Tallinna volikogus mõned keskerakondlastest volikogu liikmed enda poole üle ja sellepärast kaotas Keskerakond Tallinnas võimu. Jättes kõrvale mõlema juhtumi teostusliku poole, mis on allpool elementaarse poliitilise kultuuri tavasid, juhtus ikkagi see, mida nii suure poliitilise kogemusega erakond pidi ette nägema, kuid ometi ei näinud.

Võimusuhe on üks osa inimsuhetest
Rahvatarkus ütleb, et kunst ei ole naist võtta, kunst on naisega koos elada. Kunst ei ole lapsi saada, kunst on lapsed üles kasvatada. Poliitikas ei ole kunst rahva poolehoidu võita ja isegi valimisvõitu saavutada, kunst on võimule tulla ja võimul püsida. Siin peaks küll erakonna tipp peegli ette seisma ja iseendaga tõtt tunnistama. Miks siis on ikkagi nii, et Keskerakond küll võidab Riigikogu valimised kaks korda järjest ja ikkagi peab istuma opositsioonis? Miks on nii, et teised erakonnad peavad läbirääkimisi juba enne valimisi, loomaks koalitsioone, kus on välistatud Keskerakonna osalemine? Kui võrrelda erakondade programme ja maailmavaatelisi seisukohti, siis peaks Keskerakond olema sobiv koostööpartner enamikule poliitilistele jõududele. Ometi koostööst suurt välja ei ole tulnud.

Poliitikas on määravaks huvid
Koostöö aluseks on kõigi osapoolte huvidega arvestamine ja kokkulepetest kinnipidamine. Mis on see, mis teisi poliitilisi jõude sunnib Keskerakonda vältima? Kas mitte see ei ole hulga tõsisem signaal juhtimisvigade kohta Keskerakonnas?
Vaatame lähemalt võimuvahetust Tallinnas. Lagunes koalitsioon, mis oli linna valitsenud üle kahe aasta. Koalitsiooni ei saa lammutada väljastpoolt, vaid tingimused lagunemiseks peavad olema tekkinud seestpoolt. Koalitsioon hakkab mõranema siis, kui ei arvestata kas partneritega või ei ole kokkulepet fraktsiooni sees. Asi saab alguse siis, kui ei soovita enam kokku leppida, mõne osapoole huvid jäävad tähelepanuta või keegi hakkab tegutsema jõupositsioonilt. Koalitsiooni kokkulepped saavad olla ainult konsensuslikud. Kedagi fraktsioonis või koalitsioonis maha hääletada saab ainult paar korda, siis on mõõt täis ja opositsioonil tekib võimalus. Tallinnas nii juhtuski.

Kuidas minna edasi?
Käesoleva kirjatüki eesmärk ei ole hakata laduma süüdistusi konkreetselt kellegi aadressil, küll aga kutsuda üles erakonna eri tasandeid mõtlema, kuidas minna edasi. Peab ju iga erakonna liige ja iga valija saama vastuse, miks Keskerakond ikka ja jälle võimult eemale tõrjutakse. Erakond ei ole täna veel liikmeskonda ega populaarsust oluliselt kaotanud, kuid mõistagi ei ole möödunud aasta sündmused ka populaarsust lisanud.
Keskerakond on tugev erakond. Keskerakond ei pea jaanalinnu kombel pead liiva alla peitma, sest see tähendaks probleemist mööda vaatamist ja selle olematuks tunnistamist. Tugev hindab ka juba tehtut enesekriitiliselt ja eriti tugevad suudavad tunnistada, et nad on milleski eksinud.
Tulemas on mitu valimisaastat järjest. Järgmistel valimistel ei pruugi erakond enam senist edu saavutada, kui me ei suuda selgelt välja öelda, miks juba mitmel korral saavutatud valimisedu on kasutamata jäänud. Tsentripartei eelis olla sobivaks partneriks mõlemale poliitilisele tiivale on seni jäänud teiste poliitiliste jõudude tähelepanuta. Kindlasti saab seda asja parandada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)