Pärnu elanikkond kahaneb

Pärnu Postimees teatas, et Pärnu linnavalitsus püüab kingituste abil mõjutada Pärnus elavaid inimesi, kes seni pole end Pärnu püsielanikuks märkinud, siiski pärnakaks registreeruma. Linn kingib sellise kampaania käigus pärnakaks registreerinutele Estonia termide pileti, Endla teatri kinkekaardi, ühistranspordi kuupileti, ühe kuu parkimiskaardi või keskkonnahariduskeskuse perepääsme, mida on võimalik kasutada järgmise aasta esimesel poolel.

Kampaania fookuses on inimesed, kes tegelikult elavad Pärnus ja tarbivad selle linna sotsiaalset infrastruktuuri, ent kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on kusagil mujal, kommenteeris Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Seetõttu neid ei võeta arvesse Pärnule riigi toetusfondi arvestamisel. See on ebaõiglane kaaspärnakate suhtes, leiab linnapea.

Linnapea sõnul võiks Pärnus elavaid, kuid mujal elanikeregistris olevaid inimesi panna ametlikult pärnakaks hakkamisele mõtlema linnas tõusnud sotsiaaltoetused. „Uue aasta algusest on sünnitoetus 100 euro võrra suurem - 400 eurot; kehtestame solidaarse ranitsatoetuse - 50 eurot esimesse klassi astujatele; alandame linna ühistranspordis tasuta sõidu õiguse 65. eluaastani," loetles Kivimägi.

Ajalehe teatel tehti niisugust kampaaniat Pärnus esimest korda 2011. aastal. Tollal registreerus linnakodanikuks 329 inimest. Mullu pani aasta lõpukuudel end pärnakana kirja 330 inimest, ning sisse- ja väljarändes oldi 81-ga plussis.

Kahe aasta jooksul ametlike pärnakate arv siiski kahanes: üle-eelmisel aastal 504 ja mullu 399 võrra. Tänavu on linlaste hulk kokku kuivanud 532 võrra.

„Siseränne, mis arvatakse olevat probleem, tegelikult seda ei ole. Rahvastiku vähenemise põhiprobleemiks on negatiivne iive ning välismaale elama ja tööle minek. Loodan, et järgmine aasta võiks olla siin murdepunktiks, kus viimase saldo võiks aasta lõpuks olla null. Iibe tõstmine on pikemaajalisem teema," vaagis Pärnu elanike arvu kahanemist Pärnu linnapea.

Kesknädal nendib, et Pärnu astub elanikkonna juurdekasvu taotlemisel pealinna jälgedes. Kuni riigi sotsiaalpoliitika on Eestis üks Euroopa kehvemaid ja regionaalpoliitika puudub siin sootuks (kui koolide sulgemist ja töökohtade kaotamist maal regionaalpoliitikaks mitte pidada), tuleb kohalikel omavalitsustel endil härjal sarvist haarata ja oma haldusalas elavate inimeste arvu suurendamise eest ise hoolt kanda.

Kn

Jaga |