Meid moositakse

Aina kuuled, kuidas kakeldakse linnas prügivedamise õiguste üle. Miks? Sellepärast, et kogu selle prügi tootmise ja kaubanduspoolse käitlemise oleme meie, seda kauplustest koju vedades, kinni maksnud. Nüüd on see juba TEISENE TOORE – klaas, paber, plastmass, kile ja igasugused muud pakendid, mida ümbertöötlejad hea raha eest tagasi ostavad.

Seda kasutavadki ära prügivedajad, lastes meil veel kinni maksta ka selle äravedamise, et see siis TOOTJAILE EDASI MÜÜA. Sorteeritult.

Tegelikult peaks äravedajad maksma selle toorme eest meile! Või vähemalt (inimlikus mõttes) tasuta ära vedama.

MIKS SEE NII EI OLE?

Aeg oleks selline kodanike koorimine lõpetada. Kasvõi ühistutel tuleks vastu hakata sellele ebaõiglusele, kus meie poolt igati kinni makstud ja sorteeritud prügiga veel meile endile TÜNGA TEHAKSE.

Selle hõlptulu nimel prügifirmad kaklevadki!

Loed seda prügimäärust ja lausa halb hakkab. Iga asjake on vaja mööda linna kuskile viia ja vedada või koguni peale makstes ära anda. Patareikene sinna, klaas tänna, kapiuks veel kuhugi kolmandasse kohta. Aegunud arstim kuhugi ja vana föön veel ei-tea-kuhu.

Kuidas kõik see „õigetesse kohtadesse“ saab, kui linnas tahetakse autosõite vähendada? Aga mida teevad kodanikud, kellel autot ei olegi? Eriti veel vanurid? Kas taksoga?

Midagi on mäda loosungites loodushoiust ja keskkonnakaitsest, millega meid meelitatakse seda kõike kinni maksma. Prügikäitlejatel on mängus suured rahad.

Ei tahaks pensionipiskust veel ka prügihaisid ülal pidada. Kui nad ei raatsi meile sorteeritud prügi eest maksta, siis võiksid nad vähemalt prügi ja jäätmed tasuta ära vedada. Asi seegi.

Ubinas, rahulolematu pensionär Tallinnast

Jaga |