Noortekogu avalöök eurodebatile

RAIMOND KALJULAID,      02. juuli 2003


Keskerakonna noortekogu Euroopa Liidu alase konverentsi 28. juunil avas ja tegi ettekande Edgar Savisaar. Esinesid ka Henrik Hololei Riigikantseleist ja Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht John Kjaer. Diskussioonis osalesid keskerakondlased Mailis Rand ja Peep Põdder, noortekogu välissekretär Mart Viisitamm, Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretariaadi nõunik Paavo Palk ning David Wilkinson ja Martin Helme uurimiskeskusest Vaba Euroopa.
Konverentsi juhtisid Enn Eesmaa ja noortekogu esimees Tarmo Lausing.

Võtmekoht: uus põhiseadus

Savisaar tuletas meelde, et sügisene euroreferendum on Eesti lähiajaloos juba kolmas rahvahääletus. Esimene toimus 1991. aasta kevadel, mil otsustasime, et ei soovi kuuluda Nõukogude Liitu, teine 1992. aasta suvel, kui võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus.
Savisaare sõnul oli kahel esimesel referendumil üks oluline ühisjoon. "Mõlemal juhul selgus, et tõelisteks kaotajaks jäid need, kes rahvahääletusest osa ei võtnud. Me saime kogemuse, et käegalöömine sellistel üritustel on kõige suurem viga."
Keskerakonna juhi hinnangul on eeloleva referendumi võtmekoht hinnang Euroopa Tuleviku Konvendis välja töötatud Euroopa Liidu põhiseaduse projektile.
"Pärast Euroopa põhiseaduse projekti valmimist on Eesti välispoliitika juhid kinnitanud, et 95% soovitust ka saavutati. Kuid kõige tähtsam dokument - Euroopa Liidu põhiseaduse projekt - ei ole veel muutunud ulatusliku avaliku arutelu objektiks," nentis ta.
Savisaar märkis, et Keskerakond ei tagane oma programmist, mis sätestab, et välispoliitika peaeesmärk on tugevdada Eesti Vabariigi iseseisvust.
"Kõike muud tuleb hinnata ainult sellelt positsioonilt, ka ELga ühinemise või mitteühinemise väljavaadet, " kinnitas Savisaar konverentsil osalejatele.

Hololei: põhiseadus tõenäoliselt ei muutu

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Henrik Hololei tunnistas, et tõenäoliselt enamikku küsimustest, mida konvendis on juba arutatud, enam avama ei hakata. "Paljudes küsimustes on olnud väga keeruline kokkuleppele jõuda. See pole ELi kontekstis päris tavaline, et suudeti saavutada selline läbimurre. Tõenäoliselt teatud teemad taasavatakse, kuid mitte suurem osa."
Hololei arvates oleks uue põhiseaduse järgi toimiv EL "lihtsam, mõistetavam ja kodanikule lähemal". Eesti oli Hololei sõnul põhiseadusliku leppe koostamise protsessis aktiivne kaasarääkija. "Julgen väita, et olime kandidaatriikidest kõige aktiivsemad oma huvide eest seismisel."

Kjaer näeb ELi Euroopa ühendajana

Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht John Kjaer näeb liidu laienemises võimalust taasühendada Euroopa, mille Teine maailmasõda killustas.
Ta ütles, et rahu ja sõprust Euroopa rahvaste vahel ei sünni, kui EL kujutaks endast rikaste riikide suletud ringi, jättes kõrvale teised, kes niigi on külmas sõjas kannatanud. "Me peame vältima eraldusjooni. Meie ühised pingutused peavad olema kõigi eurooplase huvides, sõltumata rahvustest. Ainus viis seda saavutada on läbi Euroopa integratsiooni. See mudel on end tõestanud," leidis Kjaer.

Noortekogu kutsub hääletusele

Konverentsil tutvustati kesknoorte ELga liitumise avaldust, milles noortekogu kutsub üles euroreferendumil hääletama.
"Keskerakonna noortekogu kutsub Eesti Vabariigi kodanikke üles osalema 14. septembri referendumil, mis puudutab Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja põhiseaduse muutmist, ning langetama otsus südametunnistuse ja parema äranägemise järgi Eesti Vabariigi tuleviku huvides," seisab avalduses.
Kesknoorte euroseisukohti kajastavas avalduses täpsustatakse, et noortekogu toetab Euroopa Liitu, kus on lihtne institutsionaalne süsteem, tagatud demokraatia põhialused ning liikmesriikide huvide kaitse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)