Õiguskantsler omandireformiga ei tegele

Arvestades, et õiguskantsler on viimasel ajal küll hooldekodusid külastanud ja sealset inimvaenulikku olukorda kritiseerinud, küll naisteparadiisi pidamise Pärnu rannas hukka mõistnud, arvasin, et rahva heaolu ja õiglus talle tõsiselt korda lähevad. Seepärast esitasin küsimuse eestlaste ebaõiglase omandireformi kohta, mille käigus kümned tuhanded oma senisest kodust ilma jäid ning paljud koos perega otse lageda taeva alla tõsteti. Toon oma küsimuse ja sellele saadud vastuse lugeja ette otse Riigikogu stenogrammist.

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv: Järgmine küsimus. Heimar Lenk, palun.

„Aitäh! Õiguskantsler! Te olete süüvinud vanadekodude ja võrdõiguslikkuse probleemidesse jne, kuid on üks suur inimgrupp, kellele ei ole praegu tähelepanu pööratud või, õigemini, see küsimus on lahendamata. Need on sundüürnikud, kes omandireformi käigus kaotasid oma kodu. Neid on meie ühiskonnas umbes 100 000. Nad sõna otseses mõttes tõsteti oma kodust välja ja asemele pole neile antud mitte kui midagi. Ka teie olete saanud üürnike käest paar kirja, millele te olete vastanud. Mul on selline küsimus: kas teie arvates peaks Eesti riik, valitsus või Riigikogu selle ebavõrdsuse lahendamisega veel tegelema või on teil kavas sellesse küsimusse põhjalikumalt süüvida?"

Õiguskantsler Indrek Teder:

„Tänan küsimuse eest! Pean tunnistama, et viimasel ajal ma sundüürnikelt avaldusi saanud ei ole. Ma arvan ajalukku süüvides, et see probleem on põhimõtteliselt lahendatud. Ma vastan ka küsimuse teisele poolele: ma ei kavatse selle küsimusega täiendavalt tegelda."

Pikemalt õiguskantsler minu meelest nii tõsisel küsimusel kui omandireformi tekitatud ülekohus tuhandetele perekondadele peatuda ei suvatsenud. Ju oli minu küsimus ebamugav ja sellele vastamine riigi kõrgemale õigusevalvurile äärmiselt raske. Sundüürnike ülekohtune olukord kestab riigis juba üle 18 aasta. Pole kellelegi neist riigi poolt uut elamispinda antud ega vana kaotamist kompenseeritud. Õiguskantsleri meelest on olukord õiguspärane ja tal pole kavas selle küsimusega tegelda.

HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

Jaga |