Eesti keel ja eesti meel, kas sa ikka elad veel…

TOOMAS VAREK,      21. november 2001


1998. aastal hääletasid keelenõuete sätestamise poolt praegused kolmikliitlased Lauri Vahtre, Tiit Sinissaar, Andres Tarand, Jürgen Ligi, Paul Eerik Rummo ja Mihkel Pärnoja (lisaks praegused ministrid Mart Laar, Eiki Nestor, Siim Kallas ja Toivo Jürgenson). 2001. aastal hääletasid samad mehed Riigikogus keelenõuete kaotamise poolt. Kolme aastaga jõuti risti vastupidistele seisukohtadele.

Sattusin kunagi paari töökaaslasega omavahel eesti keeles vesteldes "rahvusvahelise suhtluse" keelt kõnelevasse seltskonda. Meile tehti märkus: "Me ei saa teist aru. Palun kõnelge meile arusaadavas kultuurkeeles."
See seik meenus, kui Riigikogu arutas kolmikliitlaste Tõnu Kõivu, Paul Eerik Rummo ning Kadri Jäätma algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimise seaduse muutmise eelnõu, mis kaotab eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude nendesse võimuorganitesse kandideerijatele. Ettepanek on vastuolus põhiseaduse paragrahvidega 6, 51 ja 52.

Keel on hell nii eestlastele kui venelastele

Keeleküsimused on hell teema nii eestlastele kui mitte-eestlastele. Paraku meenutab valitsuse keelepoliitika Stradivariuse viiulil mängimist kohmakate karukäppadega.
31. oktoobril arutas Vaivara vallavolikogu kolmikliitliku valimisseaduse muutmise eelnõu. Leiti, et kohaliku eestlastest rahvusvähemuse jaoks on see sammuks nõukogudeaegse keelelise ahistamise suunas. 10 iseseisvusaasta jooksul tehti Vaivara vallas suur töö nõukoguliku mõttelaadi muutmiseks. Kuigi kolmveerand vallaelanikest on venekeelsed, pole 1993. aastast alates valitud volikogusse ainsatki eesti keele mitteoskajat.
Vallas käib volikogu, vallavalitsuse ja ametnikkonna omavaheline suhtlemine eesti keeles. Konflikte keelelisel alusel või rahvuslikul pinnal pole olnud.

Integratsioonile kulutatud summad hiiglaslikud

Vallavolikogu deklareeris: "Kõnealune seaduseelnõu on priske hoop allapoole vööd nii eestlastele kui mitte-eestlastele, kes kümne aasta jooksul siinset piirkonda tõsimeelselt Eesti maaks on püüdnud taaskujundada. Võibolla me olemegi kõik need aastad siin vaid iseenda petmisega tegelnud ja Eesti Vabariik ei vajagi ida pool Sõtke jõge ei eestlaskonda ega eesti keele oskusega muulasi?
Kui lugeda kokku kõik summad, mis kümne aasta jooksul muulaste integreerimisele ja eesti keele õppele kulutatud on, võiks oletada, et nad mitte ainult ei räägi, vaid näevad isegi und selges eesti keeles".
Nii kajastub Vaivaras eesti keele õppe korraldamatus ja valitsuse poolt tegemata jäetu. Ja Välisministeeriumi saamatus, suutmatus ning tahtmatus esitada välisriikidele selge positsioon meie kartustest eesti keele hääbumise kohta
ajalookeeristes, juurteta "nõukogude rahva" sundmigratsioonist Eestisse ja sellest tingitud kaitsesammud emakeele kaitseks.

Kolmevalitsuse põhimõttelagedus

Meenub "XX sajandi raamatu" sarjas ilmunud Hiina punakirjaniku Guo Moruo triloogia "Kolmevalitsus". Nii nagu oli võimatu meeles pidada teose sadu erinevaid tegelasi ja tegevusliine, samamoodi jäävad arusaamatuks ka
kolmikliidu muutlikud poliitilised ettevõtmised.
24. novembril 1998, kui Riigikogus arutati just keelenõuete sätestamist saadikutele, teatas isamaaliitlasest Lauri Vahtre: "Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskuse taseme nõuded peavad olema sätestatud
seaduse tasemel õigusaktiga". Tolleaegse justiitsministri Paul Varuli kriitikat pidas Vahtre koomiliseks, "et mitte öelda õnnetuseks ja tunnen talle kaasa".
Nüüd saab just isamaaliitlase muutlikku meelt pidada koomiliseks. 1998. aastal hääletasid keelenõuete sätestamise poolt kahel korral praegused kolmikliitlased Lauri Vahtre, Tiit Sinissaar, Andres Tarand, Jürgen Ligi, Paul Eerik Rummo ja Mihkel Pärnoja (lisaks praegused ministrid Mart Laar, Eiki Nestor, Siim Kallas ja Toivo Jürgenson).
Tänavu 7. novembril hääletasid samad mehed Riigikogus oma ministrite poolt heakskiidetud keelenõuete kaotamise poolt. Kolme aastaga jõuti risti vastupidistele seisukohtadele.
Laari primitiivsed ähvardused
Valitsuskoalitsioon viitab OSCE missiooni soovitustele kaotada seadustest keeleoskuse nõue. Kas me üldse tohime enam otsustada mõnda asja ise või peame käituma mujalt tulnud direktiivide kohaselt? Võimulolijad lähetasid valijatele kahetsusväärse signaali, et Euroopa Liitu saades tuleks meil vaid kandu kokku lüüa ning uutele peremeestele "yes" öelda. OSCE korduvalt "viimane" nõue sarnaneb aga täpselt Venemaa poolt tulevate "viimaste" nõudmistega.
Kohtlaselt mõjus ka Mart Laari 1980. aastate stiilis ähvarduskiri oma parteikaaslastele, kus ta hirmutas 1939.a kordumisega. Teatavasti aastaid tagasi hirmutas Laari parteikaaslane Jaanus Betlem meid ka 1924.a 1.
detsembri kordumisega. Kas tõesti on Eesti iseseisvus kolme aastaga langenud 1939.a tasemele? Tahaks lihtsameelselt loota, et Laari poliitilisse sõnavarasse ei jõua 1940.a. juunipäevade ning küüditamistega ähvardamine.

Isamaaliidu ilu hoieldes

Valitsuskoalitsioon on Riigikogus korduvalt tagasi lükanud keskfraktsiooni integratsioonialased ja muulastest vanuritele kodakondsuse saamist lihtsustavad eelnõud. Viimati eirati seadusparandust, mis võimaldaks Riigi Teatajas avaldada vene keeles olulisemaid seadusakte. Ühelt poolt soovivad isamaaliitlased tuua parlamenti umbkeelseid, teisalt aga takistada neid seadusetõlgete saamisel.
Võimulolijad kinnitavad, et umbkeelseid ei valita.
Paraku leiab konkreetseid näiteid Tallinna volikogust. Nagu nõuab Isamaaliit, nii vajutavad seal hääletusnuppudele eesti keelt mittevaldav Aleksandr Beloussov ning seda vaevaliselt tönkav Jevgeni Kogan.
Isamaaliit koos liitlasega püüab lülitada valimisnimekirjadesse vene nimedega kandidaate, saamaks lihtsameelsete muulaste hääli ja saata võimuorganitesse manipuleeritavad saadikud. See näibki olevat vaidlusttekitava seadusparanduse tõeline eesmärk. Sellest ka kiirustamine, avaliku arvamuse eiramine ja uisapäisus. Nüüd on samamoodi kiirustades asutud Isamaaliidu poolt "vigade parandusele" uute, eelnevat keelealast seadusparandust parandavate parandustega.
Olukord on skisofreeniline, kommenteeris kolmikliidu keelealast siplemist Keskerakonna abiesimees Sven Mikser Aktuaalses Kaameras.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)