Lastekaitse Liit: lapsetoetus ei ole vaesustoetus

Iga laps on väärtus

Lapsetoetust määrates saadab riik ühiskonda signaali, et laps on riigile teretulnud, et iga laps on väärtus. Jagades lapsetoetust kõigile lastele, kohtleb riik oma tulevasi kodanikke võrdselt. Juba 2009. aastal esitas Lastekaitse Liit sotsiaalminister Hanno Pevkurile 30 organisatsiooni ja 20 957 inimese allkirjaga pöördumise tasuta koolilõuna ja universaalse lapsetoetuse säilimise kaitseks. Lastekaitse Liidu seisukoht on jätkuvalt, et lapsetoetust peab saama iga laps sõltumata vanemate hetkesissetulekust.

Laste lahterdamine suurendab kihistumist

Lapsetoetus peab laste kaudu tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aitama hoida tasakaalu lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel. Tõstes lapsetoetust, näitab riik, et väärtustab mitte ainult last, vaid ka perekonda, aga samas ka ühiskonda. Laste lahterdamine toetuste andmise või andmata jätmise kaudu ainult suurendab ühiskonna kihistumist. Põhitoetusele võib lisada diferentseeritud toetusi, mida jagatakse vajaduspõhiselt.

Laste heaks tuleb kindlasti eraldada senisest rohkem riiklikku raha, kuid mitte tingimata otsetoetusena vanemate pangaarvel. Me ei pea seadma eesmärgiks toetuste kahe-, kolme- või kümnekordistamist iseenesest, vaid hoolikalt kavandama, kuidas lisaraha kõige paremini laste heaks tööle panna. Riigi hooleks peab olema lapsevanema kindlustunne, et sündivale kodanikule on tagatud kodulähedane tasuta lastehoiukoht, kaugemas vaates hea kool ja huviharidus. Et säilib last kodus kasvatava vanema töökoht. Et on tagatud arstlik järelevalve, mis hindab lapse tervist ning arengut varase märkamise ja ennetamise seisukohast. Hädavajalikud on riiklikult rahastatavad suvelaagrid, sh linnalaagrid.

Tugev perekond, millel on olemas võimalused lapse põhivajaduste täitmiseks, annab omakorda panuse tugeva, lapsesõbraliku ja last väärtustava ühiskonna heaks.

LOONE OTS,  MTÜ Lastekaitse Liit president

ALAR TAMM,  MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Jaga |