Raudtee Rail Baltica ühendab Eesti Euroopaga

Septembris esitasin Euroopa Liberaalide fraktsiooni kaudu koos Robert Zile'ga, kes on Europarlamenti valitud Lätist ja kuulub Euroopa Konservatiivide fraktsiooni, ettepaneku korraldada Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsiooni visiit Eestisse ja Lätti. Peamisteks külastus- ja aruteluobjektideks oleksid Rail Baltica areng ning Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline piiriületus Eestis ja Lätis.

Oktoobris transpordi- ja turismikomisjoni eestseisus kinnitas 2010. aasta väljasõitude kava, kuhu 2.--4. juunini plaanitigi visiit Lätti ja Eestisse.

Viie linna raudteeühendus

Rail Baltica on projekt, mis ühendab viit linna: Varssavit, Kaunast, Riiat, Tallinna ja  Helsingit. See oleks ainus raudteeühendus Poola ja Baltimaade vahel ning loodetavasti kujuneb ka peamiseks ühendusteeks Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Kui see ettevõtmine õnnestuks, annaks raudteeühendus võimaluse muuta kaupade ja reisijate vedu soodsamaks ja keskkonnasõbralikumaks, samuti vähendaksid rongid maantee Via Baltica koormust ja suurendaksid liiklusohutust.

Juba 2007. aasta suvel esitasid Eesti, Läti ja Leedu kokku kuus taotlust  üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) raames rahastatavateks projektideks aastatel 2007-2013. Olles saanud Euroopa Parlamendilt ja liikmesriikidelt heakskiidu, võttis Euroopa Komisjon need kuus projekti 19. veebruaril 2008 vastu.

Soome raudtee ühendub parvlaevadega

Rail Baltica on üks kolmekümnest TEN-T projektist, mis ühendab nelja 2004. aastal liitunud riiki - Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit - Soomega. Samas on tegemist ainsa prioriteetse projektiga, kus rajamistöödes osalevad ainult uued liikmesriigid.

Üks olulisemaid küsimusi Rail Baltica puhul on üleminek ühelt rööpmelaiuselt teisele. Praegu asub üleminekukoht Lõuna-Leedus, sest Poola ja enamik Lääne-Euroopast kasutab 1435 mm raudteed,  ent Balti riikides ja Soomes on rööpmelaius 1524 mm.

Esialgselt on kavas arendada infrastruktuuri nii, et ühisraudteel saaks sõita kiirusega kuni 120 km/h. Helsingi plaanitakse ühendada raudteeparvlaevanduse abil - rongid veetakse üle Soome lahe parvlaevadega. Samuti nähakse tulevikus ette kogu trass üle viia ühtsele rööpmestandardile.

Lisaraha Eesti, Läti ja Leedu majandusse

Praeguse kava järgi peaks 2013. aastal olema võimalik Tallinnast Varssavisse sõita 120-kilomeetrise ning 2020. aastal juba 200-kilomeetrise tunnikiirusega. Kogu investeeringuks kulub 3,2 miljardit eurot (50 miljardit krooni), millest poolt läheb vaja enne 2013. aastat.

Tänaseks on Balti riigid kokku leppinud ühistes uuringutes, mille läbiviimiseks peavad kulusid kandma kõik riigid ning mille jaoks Eesti on saanud Euroopa Liidult ühe miljoni eurose toetuse - vajalikust summast pool. Kui uuringute toetusmäär on tavaliselt 50% ja tööde teostamise toetusmäär  enamikul juhtudest 25%, siis Rail Baltica puhul on uuringute toetusmäär 27%, mis tähendab, et Balti riigid peavad tagama omaosaluse 73% ulatuses.

See ongi koht, kus kõigil Eestist valitud  Euroopa Parlamendi saadikutel ning Euroopa Komisjoni vastsel transpordivolinikul Siim Kallasel tuleb eriti aktiivselt hea seista, et koguprojekt leiaks rahastamist Euroopa Liidu toetusfondide, Balti riikide omaosaluse ja ka Euroopa Investeerimispanga kaudu.

Kuna hetkel vaevlevad kõik kolm Balti riiki majandusraskustes, on vaja teha tõsiselt tööd selle nimel, et suur investeering teoks saaks. Projekt annab tööd väga paljudele kohalikele inimestele ning toob raha kõigi kolme riigi majandusse.

Siim Kallase kõrge ametikoht annab Eestile lootust

27. novembril Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso avalikustas Euroopa Komisjoni uue koosseisu, kus Siim Kallasest saab transpordivolinik. See kõrge positsioon annab Eestile kindlustunnet, et meie jaoks tähtis transpordimure leiab lisaks Euroopa Parlamendile toetust ka Euroopa Komisjonis.

Võin aga juba praegu kinnitada, et Rail Baltica tulevik jääb ka minu jaoks üheks peamiseks ettevõtmiseks, mille eest Euroopa Parlamendis sõdida. Teostumise korral  mõjutaks see  positiivselt nii Eesti majandust kui ka regionaalpoliitikat.

VILJA SAVISAAR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |