Tallinn kui edu sümbol

Osa poliitikuid asub veel kavalasti ka ise neid regionaalpoliitilisi kaalutlusi pihuks ja põrmuks tegema, mõni isegi omaenda erakonna põhiliini vastaselt. Ajakirjanikud laiutavad käsi, ametnikud kurdavad. Eesti riik on ilmselgelt asunud valele kursile, ja viimasel hetkel hakkab reformi läbi viivatele poliitikutele tunduma, et kui nad jätkavad, on nende endi populaarsus ohus, ja ainukesed, kes seda reformi tahavad, on nemad ise, kui sedagi.

MÜÜT. Kohalikud uutest asutustest mingit kasu ei saa. Inimesed lahkuvad nädalavahetusel Tallinnasse, ja kohapealne kontingent on täpselt samuti tööta kui ennegi. Selle asemel võiks ehitada uut taristut teede näol ja teha soodustusi ettevõtlusele.

Vaidleksin vastu. Mis kasu on uhkest neljarealisest teest, kui sealkandis ei ela kedagi? Ja kui elabki, siis pole tal raha auto pidamiseks. Unustatakse, et 70–80% moodsa majanduse tööhõivest ja koguproduktist annabki teenindus, mitte tehased. Provintsilinnade põhiprobleemiks on n-ö valgekraeliste töökohtade puudus. Vabrikutööd leiab hea mees praegugi. Aga kes teab kui kaua on vanemad juba lastele rääkinud, et tehases töötavad vaid lupardid; tegijad istuvad kontoris. Lisaks tarvitab saabunud tööjõud mitmesuguseid teenuseid, mida kohalikud edukalt pakkuda suudavad.

Tõsi ta on, eks asutuse kolimise käigus ikka ole raskusi seoses töötajaskonna vahetumisega. Aga kõik tööjõuressursid ei asugi (veel) Tallinnas. Ma kahtlustan, et enamik mis iganes riigiameti Tallinnas asuvatest töötajatest on pealinnas esimese põlvkonna sisserännanud. Need töötajad on Tallinna saabunud nende töökohtade pärast, mitte seal eluaeg olemas olnud.

Tallinn, veel parem välismaa, näiteks London, on paljudes inimestes edu sümboliks. Mõnigi ajakirjanik, poliitik või muidu härra on ise provintsist pärit, ja kuidas sa siis ikka oma elu ebaedukaks pead. Ei ole lihtne endale tunnistada, et klassivend või -õde, kes kodukanti maha jäi ja teenib sinust ehk pisut vähemgi, on erinevalt sinust oma maja saanud ajal, kui sina alles arvutad, kui palju kuluks kahetoalise korteri pangalaenuga ostmiseks, või on neil juba lapsed, kui sul elukaaslastki veel pole. Edu ongi Tallinn. Mitte Tallinnas olemine, vaid linn ise.

Väidetavalt olevat nõukogude võimu ebasümpaatia üheks põhjuseks talurahva suhtes olnud tsaaririigi töölistes levinud suhtumine, et kuna neil on õnnestunud külast, sest „põrguaugust“ pääseda, siis nüüd tulebki allesjäänud maainimesed „päästa“ neid linna tuues. Ilmselt mõnigi „edukas“ pealinlane tunneb oma maalejäänud kaasmaalastele kaasa, et neil pole õnnestunud „kolkast välja murda“. Parafraseerides klassikat: „Te olete küll matsid, aga ikkagi inimesed!“

Aastakümneid on inimesed kodu maha jätnud ja Tallinnasse tööle läinud, sest neil ei ole oma valdkonnas lähemal väljundit. Aga seda paljud ei märka. Tuuakse näiteks, kuidas Ida-Virumaale läinud spetsialistid nädalavahetuseks pere juurde koju sõidavad. Aga kuhu suunduvad igal reedeõhtul tuhanded inimesed Tallinnast? Koju, pere juurde!

Eriti küünilisena on meelde jäänud ühe Vikerraadios esinenud „eksperdi“ seisukoht, et asutuste Tallinnast väljakolimine on ebaefektiivne. Kuna korralike transpordiolude korral ei peagi provintsist pealinna tööle käijad linna kolima, siis lahendaks regionaalprobleemid provintsis elav, kuid Tallinnas käiv tööjõud. Kui need transpordiolud nii head on (või selleks saavad), mis siis takistab Tallinna inimesi provintsis tööl käimast?

Usk, et riiklike ametite keskkontorite või üldse valgekraeliste töökohtade väljaviimine pealinnast on mõttetu, ühendab meid vana hea idanaabriga (mitte Rootsiga), kus Moskva pindala laiendatakse, kuna kõik härrad ei mahu enam senisesse linna ära. Samas kui mõni rajoon on kaotanud saja aasta jooksul 80–90% elanikkonnast. Aga eks seda, et Uus Põhjamaa hingab endiste liiduvabariikidega samas vaimses rütmis, on näha teisteski poliitilistes küsimustes (näiteks vastuseisus astmelisele tulumaksule).

KESKMÕTE: Ma kahtlustan, et enamik mis iganes riigiameti Tallinnas asuvatest töötajatest on pealinnas esimese põlvkonna sisserännanud.

JENS RAEVALD,

TÜ ajalooüliõpilane, KE Jõgeva büroo referent 

Jaga |