Ilmad vedasid Reformierakonda alt

Nüüd pole järele jäänud muud võimalust, kui lõpmatuseni korrutada inimeste tervist kahjustavast kohutavast mustusest ja tolmust. Olen sageli Tallinnas käinud, kuid millegipärast pole märganud prügihunnikuid ega tolmutorme. Tallinn pole heakorra poolest halvemas seisundis kui ükskõik milline teine linn Eestis. Miks meie „sõltumatut“ meediat ei eruta heakorra olukord näiteks Tartus?

Kolmandaks, loodetavalt kõige võimsamaks ja kestvamaks ründeratsuks on nüüd võetud Tallinnas kehtestatud maamaks. Pange tähele: kui räägitakse Tallinna maamaksust, hoidutakse mainimast, et see on 1,5% ehk riigi keskmine. Selle asemel aina rõhutatakse maamaksu suurust kroonides. Tõe huvides oleks korrektne, kui valitsuse kontrollitav meedia avaldaks nende omavalitsuste nimekirja, kus maamaksuprotsent on Tallinnaga võrreldes kõrgem ja kus madalam.

Maamaksu suurus sõltub ju vabaturumajanduslikult kujunenud maahinnast, aga mitte mõne omavalitsuse suvast. Selge nonsenss on süüdistada linnavalitsust selles, et maahind on kõrge. Selles pole süüdi mitte keegi teine kui riik, kes pole suutnud vastu võtta maamaksu reguleerivat seadust. Võiks ju seadusega kehtestada maksustamisele kuuluvatele maadele üleriigilise kokkuleppehinna ja kohalikel omavalitsustel oleks vaid õigus kehtestada maksumääraprotsent. Siis jääks ära omavalitsuste süüdistamine selles, milles nad põrmugi süüdi ei ole.

Kõik süüdistused, et Tallinna keskerakondlik linnavalitsus omavolitses 1,5-protsendise maamaksu kehtestamisega, pole midagi muud, kui Reformierakonna järjekordsed pahatahtlikud fabritseeringud Tallinnas võimule pääsemise nimel.

ÜLO STRANDBERG, Kohila

Jaga |