Mitmel meelel ja keelel kakskeelsusest

SIMMO SAAR,      21. juuli 2004


Lõpuks ometi võib täie kindlusega väita, et suvi on saabunud – päike on eest pühkinud mõned jonnakad vihmapilved ning asunud soojendama rohelist rohtu, kollast liiva ning paljusid rannas lebavaid, hetkel veel ebamäärase jumega inimesi, kelle juulikuus kättesaabunud puhkus kontorist ja solaariumist eemale on tõmmanud …
Seda vaadates kipub vägisi kerge naeratus huultele tulema ning mõtteis korduvad kähedahäälse Armstrongi kuulsaks lauldud sõnad – "It's a wonderful world …" Tõepoolest, oh seda imekena maailma!
Kogu ilu ja lummava uimasuse juures on raske uskuda, et maailmas üldse midagi huvitavat juhtub. Ent juhtub siiski – ameeriklased valmistuvad presidendivalimisteks või nende edasilükkamiseks; suurepärase, vabastatud ja uue ning demokraatliku riigikorraga Iraagis lõhkevad pommid, Aafrikas õpetatakse näljast värisevaid aafriklasi kondoome kasutama ning meil, Eestis, diskrimineeritakse täie hooga venelasi. Vähemalt nii leiab Venemaa.

Ja eks tunnistada ju tuleb – tõesti on vähemalt eesti keele oskusel tööturul mõnevõrra kaalu. Kuigi internet on valdavalt ingliskeelse sisuga täidetud ja turgudel saab turistidega suhelda põhiliselt vaid soome keeles, osutub eesti keel mitmegi töökoha taotlemisel lausa kohustuslikuks. Ning on ju arusaadav, et pärast eelnimetatud keelte selgeksõppimist oleks näiliselt väikese eesti keele põhitõdede tudeerimine liig.
Peaksin ennast nüüd vist halvasti tundma. On ju mulle mu emakeel ikkagi väga armas ja nagu näha, on mul ka töökoht täiesti olemas. Kuid paraku on igal asjal vähemalt kaks tahku ja Eestis valitsev olukord pole selles mõttes mingisugune erand.

Olen korduvalt töökuulutusi sirvides leidnud sealt kriteeriumi, mis eesti noortele, sealhulgas ka mulle, saab lõplikuks ja otsustavaks – nõutakse head vene keele oskust vähemalt suhtlustasandil. Ja säärane nõue on kirja pandud väga paljudesse töökuulutustesse.
Teenindavas sektoris tingib selle nõude venekeelse elanikkonna jonnakus ajada asju ainult endale mugavas vormis, majanduslike suhete vallas on taolise nähtuse põhjuseks tihe suhtlemine vene ärimeestega.
Eelmainitu põhjal on väga huvitav kuulata juttu muukeelse elanikkonna diskrimineerimisest Eestis. Ja sellest, kuidas kogu olukorra lahendaks Eestis kakskeelsuse kehtestamine. Üllameelne "liberaal" Zhirinovski lubas taolise sammu puhul meie väikest maad säästa isegi sõjalisest kallaletungist. Seda muidugi vaid siis, kui me Euroopast lahti ütleme ja oma piiriväravad taas Venemaale avali lükkame …

Mida me aga saaksime kakskeelsusest? Me saaksime olukorra, et eestlased peaksid nüüd juba ametlikult oskama vene keelt (mida me olude sunnil juba niikuinii oskame), samal ajal kui nn muukeelne elanikkond ei liigutaks integreerumise heaks enam lillegi. Eestlased oleksid fakti ees, et ilma vene keeleta jälle ei saa ning kohalikud venelased leiaksid, et eesti keelt pole üldse enam vaja. Ja tulemuseks olekski lõhe ja rahvustevaheline vimm.
Kui rääkida diskrimineerimisest, siis kindlasti diskrimineeritakse hetkel kõiki. Ja diskrimineeritakse juba alates sünnist – inimene ei saa ju valida oma sugu, pikkust ja intellekti. Me ei saa valida oma vanemaid, nagu me ei saa valida ka maad, kus me sünnime. Mõni on sündides miljonär, mõni kerjus.

Mina tahaksin olla mõne suure ja kuulsusrikka ajalooga riigi kodanik, kuid juhuse/saatuse (nimetagu seda, kuidas keegi paremaks peab) tahtel olen sündinud siia. Just nii pika, just nii laia ja just nii targa/rumalana (kuidas keegi arvab), kui ma loodud olen. Kuid ma lepin sellega ja olen isegi õnnelik. Mulle ei ole siiani pähe tulnud viriseda teemadel, miks näiteks Soome tööle minnes nõutakse seal minult kohaliku, maailma mastaabis vaadatuna suhteliselt vähetähtsa suhtluskeele oskust. Või näiteks miks pean Eestis tööd otsides oskama ka muid keeli peale oma emakeele? Näiteks inglise keelt. Ja ei tasu unustada, et meie ülikoolides õpib kindlasti mitu inglise keelt kõnelevat välismaalast, kes, tõsi küll, on raske ja võimatuna näiva kohaliku keelekese siiski suutnud endale aastaga enam-vähem selgeks teha … Erinevalt nendest, kes on aastakümneid siin elanud ja oskavad vaid kahte-kolme sõnakest. Ei tea, kas eelnevat silmas pidades peaks ka inglise keele eesti ametlikuks riigikeeleks kuulutama? Peame vist õnnelikud olema, et Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid meid veel seda tegema pole sundinud ...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)