Aktiivsed poliitikud ja loid publik Poola näitel

Rahvale juba igavaks muutunud ja üle kümne aasta vahelduva eduga kestnud peaminister Donald Tuski PlatformaObywatelska (PO) ja ekspeaminister Jaroslaw Kaczyński Prawo iSprawiedliwość (PiS) vaheline võitlus liidripositsiooni pärast jätkus ka selle valimiskampaania käigus.

Võitjad – peaministri partei ja ekspeaministri partei

Ootuspäraselt võitiski valimised peaminister Tuski liberaalsem parempoolne partei PO, edestades vaid 0,35 protsendiga Kaczyński PiS-i. Toetusprotsendid vastavalt 32,13 ja 31,78.

Poola analüütikud paigutavad PO vaadeteskaalal pigem keskmesse. Hiilgavaks võiduks seda nimetada ei saa. 2009. aasta valimistega võrreldes vähenes selle partei toetus suuremates linnades ja tema mandaatide arv kahanes kuue võrra.

Parima isikliku tulemuse sai ekspeaminister ja EP ekspresident Jerzy Buzek 254 319 häälega Sileesia piirkonnast. Järgnesid EK ekskomissar Danuta Hübner 225 546 häälega ja pikaajaline kultuuriminister Bogdan Zdrojewski 162 426 häälega.

Parteide järjestuselt teisele kohale platseerus Jaroslaw Kaczyński konservatiivne parempoolne PiS, saades vaid 24 345 häält vähem kui PO. Võrreldes 2009. aasta tulemustega suurendas see partei mandaatide arvu nelja võrra.

Kokkuvõttes – 2009. aasta 10-mandaadine vahe nivelleerus, ja nüüd saadavad mõlemad parteid Euroopa Parlamenti võrdselt 19 saadikut.

Sotsid pettunud

Oma pettumust vapralt varjata püüdes rõõmustavad kolmanda koha üle sotsid – Sojusz Lewicy Demokratycznej (SLD). Nende 9,44-protsendine toetus tagab viis mandaati – kaks kohta vähem kui eelmisel korral. Partei arvukad ebaõnnestunud manöövrid, nii parteijuhtide valimisel kui ka teiste parteidega koostöö arendamisel, viisid sotsid katastroofi äärele. Valimiskampaania toimus lakkamatute parteisiseste konfliktide saatel. Liidrite vale paigutus valimisringkondades tingis nn vennatapusõja, mille tagajärjel reaalsed kandidaadid jäid mandaadist ilma.

Valimiskampaaniasse sekkunud ekspresidendi Aleksander Kwaśniewski tegevus osutus samuti täiesti ebaõnnestunuks ja murendas vasakpoolsust veelgi. Lisaks selgus, et Kwaśniewski teeb koostööd Ukraina gaasifirmaga, mis aga poliitilises hetkesituatsioonis plusspunkte ei andnud.

Noorte valik: 72-aastane üllataja

Valimiste üllatajaks on pingereas 7,15 toetusprotsendiga neljanda paigutuse ja neli mandaati saanud Nowa Prawica (Uus Parempoolne) esindaja Janusz Korwin-Mikke (NP-JKM).

Tema oli viimati rahvasaadiku staatuses aastatel 1991–1993. Hiljem kandideeris ta edutult kõikvõimalikel valimistel – nii parlamenti, senatisse, kohalikku omavalitsusse, neli korda presidendivalimistel. Ta kaotas kõik 16 valimist, aga nüüd, peale 23-aastast visa võitlust, tunneb end õigustatult võitjana. See 72-aastane mees, kes armastab kõikide enda moodustatud poliitiliste rühmituste nimedele lisada oma nime algustähed, läheb Europarlamenti peamiselt 18–25-aastaste valijate häältega. Tema toetusprotsent noorte hulgas ulatus 28-ni. Järgnevates vanuserühmades toetus talle väheneb ja küpsete valijate käest pudeneb vaid üksikuid hääli.

Milles siis seisneb Janusz Korwin-Mikke fenomen ja noorte nn vasikavaimustus tema suhtes? Küllap noorte poliitilises ebaküpsuses ja uljaspäisuses. Kellele noortest ei meeldiks mees, kes valikuta kasutab kõikvõimalikke sõnaühendeid, mis on ekstsentrilised, teravad ja vastuolulised? Loomulikult on enamik tema toetajatest meessoost (74,2%), sest naistelt võtaks Korwin-Mikke üldse hääleõiguse ära, sest naised hääletavat tema arvates nagunii ühtmoodi oma voodipartneritega. Nowa Prawica saagiks on 505 586 häält; sellest 67 928 on Korwin-Mikke isiklik saavutus.

Paraku on ka Poolas juba nii, et poliitikuid, kes teisi laimates ja solvates (kui Joosep Tootsi sõnu kasutada) on ära teeninud pigem hea keretäie tappa, kutsutakse hoopiski televisiooni oma vaateid tutvustama ja nad saadetakse Europarlamenti riiki esindama.

Stabiilne maapartei

Viimasena sai 6,8 toetusprotsendiga oma neli mandaati kätte PolskieStronnictwo Ludowe (PSL). See pikaealine maarahvapartei, mille juured ulatuvad aastasse 1895, on stabiilne element Poola poliitilisel maastikul. Paar aastat tagasi toimunud kongressil, kus valiti partei uut juhtkonda, edestas kauaaegset vilunud poliitikut Waldemar Pawlakit ootamatult ja ülinapilt Janusz Piechociński. Kõige üllatunum seejuures oli laheda jutuga Piechociński ise. Tema pikk esimeherolli sisseelamise aeg ei tulnud parteile kasuks. Lisaks püüdis ekspeaminister Kaczyński Europarlamendi valimiste eel kõigi vahenditega võidelda endale just PSL-i elektoraati. Partei endine liider Waldemar Pawlak, teades, et valimised on Piechociński kondiproov, ei panustanud kampaaniasse karvavõrdki. Tulemuste põhjal pole Pawlakil aga tagasiteed partei juhtkonda ja Piechociński võib lõpuks kergendatult hingata.

Kaotajaid rohkesti

Valimiskünnise taha jäänud kaotajaid on palju. Suurima pettumuse osaliseks sai ilmselt Janusz Palikot oma rühmitusega Europa Plus. Oli ju tema kolm aastat tagasi parlamendivalimiste suurim positiivne üllataja. Uuenduslike, traditsioone lammutavate lennukate ideede kuulutamise lainel saavutas Tuskist lahku löönud Palikot 2011. aasta parlamendivalimistel 40 kohta. Seekord aga toetas tema aastatetaguseid ideid vaid 3,58 protsenti valijatest.

Ilmselt ka Palikoti nimekirjas Seimi mandaadi saanud transseksuaal Anna Grodzka ei ole suutnud võita, nüüd juba naisena, poolakate südameid. Palikoti populaarsus hakkaski langema ajal, mil ta püüdis fraktsioonikaaslast Grodzkat esitada Seimi asespiikriks. Sellist ekstravagantsust ei suutnud katoliiklike traditsioonidega Poola rahvas ega ka Palikoti toetajad enam alla neelata.

Häältelugemine kestis kaua

Poolakad on viimaste hulgas ka lõplike valimistulemuste esitamise arvestuses. Esimesena suutsid hääled kokku lugeda sakslased – juba kell 2.30 varahommikul. Ka prantslaste tulemus (kell 14.15) on hea. Need riigid edastavad protokollid keskusse elektroonilisel teel. Poola tulemus aga selgus alles kella 21.00 – seega kestis protseduur 24 tundi.

Miks küll häältelugemine kestab Poolas nii kaua? Riigi valimiskomisjoni esimehe sõnul oli seekord tegemist kiireima tulemusega alates aastast 1989. Vastavalt valimisseadusele toimub kogu protseduur paberkandjal. Skeptiliselt suhtutakse protokollide edastamisse interneti teel, e-hääletus ei tule kõne allagi. Valitsuse esindaja kinnitab, et eelkõige tuleb tagada andmete turvalisus ja usaldusväärsus, ning selle arvelt ei saa järeleandmisi teha.

Viimane protokoll kauges kagunurgast Gorzowist saabus keskusse vaid pool tundi enne lõplike tulemuste väljakuulutamist. Probleeme oli ka Gdański tulemuste kättesaamisega – udu tõttu maandus valimisdokumentidega lennuk Lodzis ja alles udu haihtumise järel sai edasi Varssavisse lennata.

Ees ootab toimekas valimiste-tulevik

Sügisel toimuvad Poolas kohalike omavalitsuste valimised. Poolteise aasta pärast on aga parlamendivalimised ning vahetult enne seda presidendivalimised. Ennustajatel on lai tegevusvaldkond ning parteisid ootab toimekas tulevik.

Analüütikute arvates võivad tulevastele valimistele, nii nagu äsjastelegi, avaldada tugevat mõju välissündmused. Ukrainas toimuva mõju tuli seekord kasuks Tuskile, kes rahvale meelepärase seisukohavõtuga tegi tasa mahajäämuse Kaczyński parteile.

Paraku pole parteidel uusi ideid. PSL on ülevas tujus ja rõõmustab ellujäämise üle. Neil on enam kui 147 000 liiget ja ka nimekirjad sügisesteks kohalike omavalitsuste valimisteks juba valmis tehtud. Mureks on vaid see, et valimised ikka võidaks partei, kellega saaks koalitsiooni moodustada.

Konfliktidest räsitud SLD ei hiilga uute mõtetega. Tõenäoliselt tegeldakse kaartide ümberjagamisega, mis aga ei pruugi ka sel korral õnnestuda.

Tuski partei oli seitse aastat tagasi ülipopulaarne just noorte hulgas. 2011. aastal kaotas ta osa noori valijaid Janusz Palikoti värsketele ideedele. Seekord läksid noored Janusz Korwin-Mikke mõtetega kaasa, millest võib järeldada, et valimiskünnise vähendamine suurendab valituks osutunud poliitiliste klounide arvukust.

Kui Tusk ei suuda uute ideedega välja tulla, on tal raske võita 2015. aasta valimisi. Päästerõngaks võivad kujuneda presidendivalimised, mis toimuvad just enne parlamendivalimisi. PO taustaga Bronislaw Komorowski on osutunud igati sobivaks presidendiks. Tema kindel tagasivalimine järgmisel aastal võib Tuskile soodsaks taustaks kujuneda. Hetkel aga heidetakse Tuskile ette liig tavapärast poliitikat, mida võib juba nimetada stagnatsiooniks – nn soe vesi kraanist.

Alates 2007. aastast opositsioonis olnud PiS pole saanud võimalust end poliitikas näidata. Parteid on kuuldavana ja nähtavana hoitud peamiselt 2010. aasta Smolenski lennuõnnetuse teemat üleval hoides. Ühiskonna valvuritena nõuavad nad nüüd kohtu kaudu äsjaste valimiste kehtetuks tunnistamist.

Mikke kavatseb Europarlamendis skandaale korraldada

Vaid NP JKM räägib selgetest plaanidest. Tema valimisloosungiks oli Euroopa Parlamendi lõhkumine seestpoolt. Mikke kavatseb Europarlamendis olla poolteist aastat ja seejärel Poola Seimi pürgida. Ta arvab, et jõuab Europarlamendis korraldada nii palju skandaale, et teda ei unustata kunagi. Tõepoolest, talle omane antisemitism, sotside vihkamine, Europarlamendi halvustamine ja Putini toetamine võivad ju probleeme tekitada. Noorte toetusel ja ajakirjanduse huvi laineharjal võivadki nad Seimi pääseda. Mikke kolmel kaaslasel Europarlamendis pole küll sellist poliitilist temperamenti, kuid neil kõigil on oma kindlad veendumused. Europarlamendist saadavate finantsidega kavatsetakse parlamendivalimisteks avada bürood kõigis maakondades. Ideaalis näevad nad Euroopat sellisena, nagu see oli veel 19. sajandil.

Mõned Poola analüütikud ei näe Mikkes suurt ohtu. Nende arvates pole sellisele kummalisele kooslusele – äärmuslikust konservatismist inimlikus valdkonnas metsiku liberalismini majanduse valdkonnas – Poola ühiskonnas piisavalt toetajaid. Jääb vaid loota, et analüütikuil on õigus ning isegi eraettevõtjatele mõeldud Friedmani ja Misesi nimelise kiriku rajamise mõte ei tee Janusz Korwin-Mikkest lugupeetud majandusteadlast.

Teisest küljest ei tohi unustada, et nelja aasta tagustel presidendivalimistel sai ta 418 000 häält ehk 2,4% kõigist valijatest. Kui analüüsida märtsis tõusma hakanud toetust, siis võib see järgmiseks aastaks ulatuda isegi 10 protsendini.

Poola poliitikud on aktiivsed ja nähtavad nii koduriigis kui ka Euroopas. Kui aga jõuab kätte see harv päev, mil valitsejad annavad valitsetavatele võimaluse end maksma panna, siis võib reaktsioon osutuda loiult ükskõikseks.

Allikad: Poola ajakirjandus

[esiletõste] Miks häältelugemine kestab Poolas nii kaua – 24 tundi? Riigi valimiskomisjoni esimehe sõnul oli seekord tegemist kiireima tulemusega alates aastast 1989. Vastavalt valimisseadusele toimub kogu protseduur paberkandjal. Skeptiliselt suhtutakse protokollide edastamisse interneti teel, e-hääletus ei tule kõne allagi.

RITA MAKAROVA

[pildiallkiri:]     TRADITSIOONID, USK JA ÜLLATUS: Katoliiklik Poola ei luba endale valimistel mingeid e-valimisi ega muid väärastusi, nt transseksuaale. Sellele vaatamata suutsid poolakad Euroopat seekord üllatada, kui peamiselt noor valijaskond saatis Europarlamenti Korwin-Mikke (72), kes kasutab kampaanias valikuta kõikvõimalikke ekstsentrilisi ja teravaid sõnaühendeid ning võtaks naistelt valimisõiguse hoopiski ära.

Jaga |