Jõgeva kultuurilegendi Airi Rütteri mälestuseks avatakse väärikas bareljeef

Eelmise aasta jõulude eel katkes pärast pikka ja rasket haigust kultuurihaldja elutants. Jõgevlased on otsustanud avada tema mälestuseks kultuurikeskuse seinal esindusliku bareljeefi. Algatuse üheks eestvedajaks on Jõgeva linnavolikogu liige ja Airi hingesugulane Mai Treial.

Tema sõnul oli Airi Rütter üks Jõgeva linna ja Jõgevamaa kaunimaid kultuuripärle. Tunnustuse „Jõgeva Kultuuripärl“ pälvis ta ka Kultuurkapitalilt koostöös Jõgeva maavalitsuse ja omavalitsuste liiduga.Treial tõstis esile Rütteri suurt armastustpärimuskultuuri vastu, neid ilusaid unistusi, mille ta suutis oma tahtejõu, väsimatu töö ja heade abilistega ellu viia. “Kõige selle väljenduse parimad lahendused on nüüd skulptori loomingulistes kätes ja mõttes. Isiklikus plaanis ei kujuta me Airit ette ilma Saaremaa tanuta, mille ta mõnikümmend aastat tagasi koos tütar Teeriga ise meisterdas.“

Bareljeef sünnib linlaste toetusel

Kultuurijuhi mõtted ja teod on paljudel südames. Bareljeefi paigaldamist toetati linlaste poolt kõige enam ja rahvahääletuse tulemusel investeeritakse 10 000 eurot mälestusmärgi rajamisse.

Airi Rütteri sünnist möödub tänavu 12. septembril 70 aastat. „Kuigi aeg on liikunud bareljeefi idee sünnist teel teostumiseni halastamatult kiiresti, loodan, et sel kuupäeval bareljeef paigaldatakse. See on meie Jõgeva rahva poolt igati väärikas austusavaldus,“ ütles Treial. Linnavalitsuse vastav töörühm on pidanud juba mitmeid arutelusid ja konsulteerinud skulptor Mare Mikoffiga ning leiab, et bareljeef võiks asuda Jõgeva kultuurikeskuse hoone esiseinal.

Meenutuseks on ka pink

Vahetult enne II Eesti Naiste Tantsupidu avati Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse algatusel Jõgeva kultuurikeskuse ees Airi Rütterile nimeline pink. „Pingi avamisel istus veel Airi ise sellel. Kuid kas ka mõnel teisel korral, enne kui Toonela väravad avanesid... Aeg jäi liialt lühikeseks. Aga nüüd saame sellel istuda meie – meenutada möödunut, koguda häid mõtteid või niisama puhata ja jalga kiigutada. Aga siiski on hea kujutleda, et ka Airi aeg-ajalt istub seal ja saadab oma malbel moel pilguga kõiki meie toimetusi ja ettevõtmisi kesklinnas ning kultuurikeskusesse tõttajaid,“ väljendas oma elamusi Mai Treial.

Peokorraldaja ka ESTO-päevadel 

Mai Treial märkis, et Airi Rütteri kui Rahvusliku Folkloorinõukogu esindaja looming on olnud tuntud eestlastele üle maailma. Ta on olnud aastal 2004 Riias toimunud ESTO-päevade rahvapeo juhiks ja simmanilavastajaks. 2005. ja 2006. aastal aitas ta korraldada ESTO-päevi Sydneys, olles sealse Eesti seltsi juhi abi. Ta juhendas ka Austraalia eestlaste tantsurühmi, õpetas seal ka rahvatantsu ja konsulteeris rahvarõivaste alal Austraalia Eesti Seltsi.

Ühtlasi tuletas vestluskaaslane meelde üht meeleolukat ja südamlikku sündmust Jõgeva vallas. Oli juuli 2013, kui Kuremaal toimus esimene Jõgevamaa öötantsupidu „Südamete suveöö“, mis tõi maakonnast kokku üle kolmesaja viiekümne tantsija ning neli rahvamuusikakollektiivi. Juba siis andsid Airil esimesed tervisemured endast tunda. Neid trotsides oli tal tugev soov elada ja ikka veel luua.

Sellest õhtust jäi kõigile võimas sõnum: Kuremaa lossipargi iidsed puud, sume suveöö ja kõigist esinejatest moodustunud sõnajalaõiena avanev kaheksakand – kui muistsete eestlaste uskumuse kohane kodukaitse sümbol. „Võttis sõnatuks: sa seisad, aplodeerid ja ahmid endasse seda ainukordset hetke… Tunnetad, et meie juurtel on väge, et me kestame veel.“

Poliitikahuvi viimsete elupäevadeni

Mai Treial meenutas, et ta oli Airiga mõttekaaslane poliitikas pikki aastaid. Airi valutas oma südant väga paljude inimeste pärast ja võitles inimeste hea käekäigu nimel nii linnavolikogu liikmena kui ka sotsiaalkomisjoni esimehena, hiljem selle liikmena. „Ka Airi tõvevoodi-päevil arutasime linnaasju – ta tundis rõõmu, et Ilmaime teemapark jääks linna arengukavasse ning saaks elule. Meil olid usalduslikud suhted. Ta helistas mulle juba varahommikul, kui olid selgunud USA presidendivalimiste tulemused. Vaid mõned päevad enne Airi lahkumist tundis ta heameelt vabariigi uuest valitsusest – niivõrd tõsiselt huvitus ta päevasündmustest.

Viimsest vestlusest jäi Airilt mulle ja linnavolikogu esimehele ka palve ühe probleemi lahendamiseks... Ma proovin seda teoks teha.”

„Airi vaimne pärandiloome elab, kuni jätkub neid, kes seda oma igapäevaelus kasutavad ja järgmistele põlvedele edasi annavad,“ nendib Mai Treial.

JAAN LUKAS

Jaga |