Vaesema õllesõbra nurkaajamine

OLEG BUROV,      20. juuni 2007


Olid ajad, kui puhkamaks jalgu, astusin odavate hindadega baari, võtsin ühe õlle (25 krooni kann) ja, nautides tubakasuitsu, trimpasin tasapisi lemmikjooki. Nüüd keelati baarides suitsetamine. Arvasin, et saan odavamalt hakkama, võtan poest õlle ja, pahvides sigaretti Shnelli tiigi äärseid vaateid silmitsedes, ammutan pudeli tilgatumaks. Kohe tulid kraesse korravalvurid – avalikus (et mitte öelda – ühiskondlikus) kohas ei tohi õlut juua.

Tekib küsimus: mis on avalik koht?

Kui poest odavalt ostetud õlut joon pargis, siis on see avalik koht ja korrarikkumine. Aga kui rahakas isik joob ülikallist õlut (60 krooni kann) Raekoja platsil, Viru tänaval või muudes, vaieldamatult veel avalikumates kohtades, siis see pole keelatud ega taunitav, vaid lubatud ja soositav.

Keskerakond on alati ja pidevalt teatanud, et üritab teha vanurite elu kergemaks. Miks siis mina, kes tarbin õlut juba 65 aastat, ei tohi enam juua odavat õlut ja pean kasutama ülikallist kaupa? Ja seda avalikus kohas, kus liigub ka lapsi?

Kas selline "joomisjuhtimine" on vagatsemine või silmakirjalikkus?



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)