Valitsuse puntratants maavanematega

14. juuli 2004




Valitsus kinnitas 8. juulil ametisse kaheksa maavanemat. Ilma maavanemata aga jäid Saare-, Pärnu-, Valga- ja Viljandimaa.
Viljandimaalt Riigikokku valitud isamaaliitlane Helir-Valdor Seeder kirjutas 8. juuli Sakalas:
"Maavanematest tehti siseministeeriumi provintsiametnikud. Maavalitsuste ülesandeid ei anta mitte omavalitsusliitudele, vaid ministeeriumidele, kes need nelja suurde oblastisse koondavad."
Kriitikat valitsuse aadressil jagas 10. juulil ka Pärnu Postimees. Ajakirjanik Kalev Vilgats leidis:
"Piltmosaiik maavanemast hakkab kokku saama. See, mida näeme, ei ole lootustandev ega meeltülendav. Selgelt võib sõnastada Eesti valitsuse Reformierakonna ja Res Publica liikmete süüdistused Pärnu maavanema kohusetäitjale Toomas Kivimägile."
Ajakirjanik kirjeldas värvikalt, kuidas maavanema tuleriidale halgude kogumise lööktööline, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil selge sõnaga: "Meil on kokkulepe, et kui kas või ühel valitsuse liikmel on mõne kandidaadi suhtes probleem, seda meest ei kinnitata."
Ilmselt hakkas Atonen Kivimägi peale vimma kandma alates 5. detsembrist 2003. a. Viimast päeva maavanemana ametis olles avalikustas Kivimägi Pärnu Postimehele, et kui ta kirjutaks võimulolijate survel avalduse kas Reformierakonda või Res Publicasse astumiseks, saaks ta maavanemana jätkata.
Atoneni peetaksegi pärnumaalaste tugeva toetusega Kivimägi vastaste eeskõnelejaks.
Pärnumaa puhul tähendaks see Pärnu senise abilinnapea Riina Müürsepa jõuga surumist maavanema kohale, kus omavalitsused teda ebakompetentsuse pärast ei tervita. Küll aga on toetuse saanud Kivimägi. Seevastu on Müürsepa taskus õige parteipilet. Reformierakonna oma.
Kogu selle Pärnumaa-temaatika võttis ajakirjanik kokku tõdemusega:
"Usun, et Rahvaliitu esindav regionaalminister Jaan Õunapuugi saab aru, et valitsuskoalitsioonis on pigem tsentristlik-vasakpoolne Rahvaliit sattunud valesse seltskonda. Mis puutub minister Atoneni, siis tema probleem ulatub sügavale lapsepõlve. Ilmselt ei saanud ta poisikesena nii palju vitsa, et mõistus oleks ühest teatud kehaosast pähe jõudnud."
9. juunil, samal päeval, mil Lääne-Virumaa maavanemaks kinnitati republikaan Urmas Tamm, kirjutas ta Virumaa Teatajas:
"Vaikusest, mis valitses vabariigi valitsuse seaduse muutmise menetlemise aegu, on saanud ootamatult tormiks veeklaasis, kui asuti lõpuks maavanemaid ametisse panema. Seadust muutes madistas Riigikogu peamiselt abiministrite staatuse ja ülesannete kallal, jättes maavanemad koos maavalitsustega tähelepanu alt välja kui väheolulised, muutmist mitte vajavad institutsioonid. Täna võime küsida, kas selline lähenemise oli juhuslik või teadlik?"
Nõustuge lõpetuseks Virumaa Teatajas kõlanud veendumusega, et valitsuse maavanema-aurukatla ümber käiv tants näitab selgelt omavalitsuste ja rahva rahulolematust riigi regionaalpoliitikaga, kus paljugi on jäetud vabaturumajanduse stiihia meelevalda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)