Robert Lepikson: SOS! SOS!

11. mai 2005


7. mail pöördus Võrumaa Teatajas valijate poole Robert Lepikson, kes kurtis, et seisab poliitiliste valikute kolmeharulisel teelahkmel ning ei oska valida uut teed.

Head valijad!

/…/ Valisite mind Keskerakonna nimekirja keskpaigast, nüüdseks olen nn aknaalune. Miks nii juhtus? Nagu öeldakse, sain Keskerakonnast kinga kolme otse ja ausalt kirjutatud ajaleheartikli eest.
Olen nii keskfraktsioonis kui ka akna all istudes üritanud teha kõike seda, millest kõnelesin koosolekutel valimiskampaania ajal. Heimar Lenk oli too kange mees, kes lubas uuesti reisirongiliikluse käima panna, mina kõnelesin vaid teedest, teehooldest, ja sedagi tagasihoidlikult. Olen endiselt otsekohene ja lubada saan vaid seda, mille täitmises kindel olen.
Ma ei pöördu teie poole, lugupeetud valijad, mitte puuduliku otsustusvõime tõttu, vaid hoopis sellepärast, et teie valitud esindajana pean Riigikogus teie tahet täitma.
Seadus midagi selletaolist ette ei näe ja mandaat on ametlikult vaba, minu sisetunne ütleb aga teisiti. Arvan, et te ei valinud mind mitte kui tulihingelist keskerakondlast, vaid kui Robert Lepiksoni – kunagist kange ütlemisega toimekat Võru maavanemat, Kündja talu taastamisel Võrumaale kõvasti raha matnud, Eesti kaunist kagunurgast ja tema lahkest rahvast sügavalt lugu pidavat inimest.
Küllap tuli nii mõnigi hääl, meenutades aegu, kui sai Raido Rüütli, Markko Märtini ja Ivar Raidami kaardilugejana Lõuna-Eesti ralliteedel kõvasti tuld antud, esikohti nopitud ja üle katusegi käidud.
Mis siis edasi? Variante on tegelikult kolm: kas minna koju ära ja lasta Riigikokku asendusliige, keegi teilt oluliselt vähem toetust leidnud keskerakondlane, või asuda tegutsema koos Rahvaliidu või sotsiaaldemokraatidega.
Paremerakondadest pole mõtet tõsiselt kõnelda juba kas või seepärast, et nende poliitikas pole Kagu-Eesti jaoks tähtsad regionaalpoliitiline ja sotsiaalne mõõde olulised.
Jäädes endiselt otsekoheseks, tuleb tõdeda, et isiklikku poliitilist karjääri silmas pidades peaksin heitma pilgu sotsiaaldemokraatide poole, mõeldes valijatele, oleks aga otstarbekam koos Rahvaliiduga toimetada.
Kallid valijad, otsus on teie teha. Põhiseaduse mõtet ja demokraatliku riigi põhitõdesid silmas pidades olen teie tööriist riigi esinduskogus. Ootan teie otsust, mille järgimist pean enesele kohustuslikuks.
Loodan teie tõsisele suhtumisele ja tegusale toimetamisele, minu telefon on 51 11 117, e-posti aadress robert.lepikson@riigikogu.ee. Kirjad võiks saata Riigikogu aadressil.
Soovitusi tuli lehelugejatelt küllaga.
Robert Lepikson,
Riigikogu liige

Võrumaa Teataja võttis teema oma juhtkirjas „Aknaalune poliitika" kokku nii:
"Edgar Savisaarel oli jälle õigus. Seda, kuhu jõudis välja 1990ndate keskel pärast lindiskandaali Keskerakonnast lahku löönud Arengupartei, ei mäleta enam keegi. Peatselt ei mäleta enam keegi ka sotsiaalliberaale, kes viimati Savisaare parteist punuma panid. /…/
Kui me oleme kogu aeg virisenud, et saadikud ei taha pärast valimisi enam rahva arvamust kuulata, siis nüüd on õige aeg sõna sekka öelda. Võrumaa Teataja tervitab Lepiksoni üritust, iseasi muidugi, kui palju ta ettepanekuid ka tegelikult arvestab."

Veebilehe lugejad aga arvasid nii:
RL=humorist:
Iga järjekordse valimise eel pöördub ta rahva poole, et saada teada, millisesse järjekordsesse erakonda pugeda. No tõeline naljahammas! Asutagu parem rännumeeste partei.

Valija:
Valige ikka Lepikson, siis on kindel, et kindlat ei ole midagi. Valijad toetasid teda kui keskerakondlast. Sellele sülitati. Nüüd on kohatu rääkida valijast ja valija tahtest.

Roobert:
Astu ikka Rahvaliitu, seal sa ei ole veel olnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)