Kas Rail Baltic on Eesti projekt?

Eesti on nii väike, et siia ei saa ega tohigi unistada ei Põhja-Euroopa suurimat lennujaama ega maailma finantskeskust. Progressiivsed tuleviku kavandajad unistasid 1980-ndate alguses miljoni elanikuga Eesti pealinnast, küsimata, kust see miljon tuleb. Tänapäeval on esile kerkinud samasuguste mõtetega "visionäärid", kes ei mäleta, et tookordsetes oludes oli juba Tallinna Uussadama projekt ja Lasnamäe ähvardus eesti keele säilimisele Tallinnas.

Eestisse ei saa projekteerida ja ehitada Dubai pilvelõhkujaid, kuhu koondada kogu Eesti elanikkond. Kaheldav on ka, kas Eestisse mahuvad samasugused kiirrongid nagu Prantsusmaal - või ajavad sellised raudteetrassid Eesti lõhki (eriti kui ehitatakse vaeselt).

Suurelt ja kõrgelt mõtlemise õhinas hävitatakse praegu Eesti koolivõrku ja ehitatakse seitsme paralleelklassiga riigigümnaasiume, mõistmata, et koolitöö ei ole konveieritöö. Õpetaja, kes peab kasvõi kolmes paralleelklassis andma sama sisuga tunni, peab sobituma nüristavasse konveierirutiini. Loomingulisuse soodustamisest rääkides kavatsetakse just loomingulisus asendada standardse konveieriga.

Eestile oli Nõukogude Liidu mastaap ohtlik, sest suur mõõtkava ei saanud siis ega saa ka tänapäeval aru sellest, et Eesti suurus on paradoksaalsel kombel tema väiksuses - selles, et inimlikus mõõtkavas toimides saab siin elada väga täisväärtuslikku elu. Eesti suurus on selles, et siin on maailma suurimad rahvaluulekogud, maailma suurimad laulupeod ja Euroopa kõige tihedam teatrite võrk, et eestikeelne raamatutoodang on elanikkonna suhtarvus tähelepanuväärselt suur, et Eesti piimakarjade tootlikkus on maailma tipus, et Eestis on tihe külateede võrk (mis küll seati arutu erastamisega paljudes kohtades löögi alla ja mis Rail Balticu teostudes kannab jälle kaotusi).

Need nähtused on vastastikuses sõltuvuses: kokku tõmmates koolivõrku ja maha kandes külateid kaovad ka piimakarjad. Eestisse ei mahu gigantomaania, Eesti arengu otsustajad peavad õppima mõtlema suurelt väikeriigi mõõtkavas. Eesti on juba korduvalt näidanud, et siin ei osata Euroopa Liidu raha kasutada mõistlikult. Mäo ristmik, Haljala liiklussõlm ja Jõhvi-Kukruse teelõik ei ole Eesti mõõtkavas, ja ka Rail Baltic sellisena, nagu seda on esitletud, ei ole Eesti mõõtkavas.

Kui Eesti saaks Rail Balticule kavandatud raha osaliseltki kasutada oma raudteevõrgu kaasajastamiseks ja taastamiseks, oleksid võibolla kõik (peale visionääride ja projektist kiirkasu lõikavate ärimeeste) õnnelikumad, sest Rail Baltic sõidab Eestist sõna otseses mõttes mööda ja üle.

Eestis on kordumas 1980-ndate lõpuaastate fosforiidisõja situatsioon: Eestisse kavandatakse midagi väga suurt (ja seekord võibolla ka ilusat), mis sellisel kujul lihtsalt ei mahu siia. Ametnikud kiidavad projekti ja rahvas muretseb.

Mitmete teiste hulgas on eriti põhjalikult Rail Balticu küsitavusi analüüsinud Kehtna valla Metsaääre küla elanik Vahur Tõnissoo ja Rapla maakonna muinsuskaitse usaldusmees Jüri Metssalu. Nende ja teiste analüüsid ootavad vastuseid. Aga kus on sisendusjõulised ajakirjanikud, kes valitsejatest sõltumatult selgitaksid, kuivõrd see projekt esitatud kujul mahub või ei mahu Eesti mõõtkavasse?

MATI HINT,

Eesti Rooma Klubi liige

[fotoallkiri]

KÄSIL ON RAIL BALTIC: Fotolt on näha, et Leedus uue raudtee ehitustööd juba käivad. On hea, et lisaks 13. novembril ilmunud Kesknädala artiklile "Rail Baltica lõhestab Eesti maa" võtab nüüd sel teemal sõna ka Mati Hint.

Kesknädalale

28. oktoobril arutas Eesti Rooma Klubi Rail Balticu projekti. Äraoleku tõttu saatsin Rooma Klubi peasekretärile Juhan Telgmaale oma arvamuse kirjalikult. Sama teksti saatsin ka Maalehele. Mõlemad adressaadid teadsid, et tekst on saadetud kahele poole. Maalehes pidi see ilmuma 31. oktoobril. Ei ilmunud, seletust pole peetud vajalikuks. Teema on siiski üleval olnud näiteks Õhtulehe juhtkirjas 29. oktoobril ja Maalehes 7. novembril Hardo Aasmäe ja Toomas Kümmeli ühiskirjutises, samuti mõnes teises väljaandes ja netikommentaarides.

Kõigest hoolimata jääb mulje, et Eestile ülitähtsaid otsuseid tahetakse teha võimalikult väikese tähelepanu õhkkonnas. Eesti poliitikutele võib mõnigi kord ette heita Eesti rahva huvide liiga häbelikku kaitsmist: Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel oldi peaaegu kõigega nõus, peaasi, et pääseks enne Lätit EU-sse, erastamisel on eelistatud välismaiseid investoreid, kes mõnikord polegi olnud investorid, välismaiste pankade kasumid on Eestis kaitstumad kui oma riigi ja rahva huvid. Seetõttu soovin, et Rail Balticu küsimuses jääks jälg maha võimalikult paljudest arvamustest. Kõik arutelud väärivad avaldamist.

Mati Hint

18. novembril 2013

---------------------------------------------------

Mati Hindi ja Maalehe kirjavahetusest

Tere. Pakun Maalehele üht ekspromtarvamust. Olen teksti saatnud ka Eesti Rooma Klubi sekretärile Juhan Telgmaale.

Tervitades Maalehe lugeja Mati Hint

Erika Klaats 25. okt

Tere, Mati Hint!

Aitäh arvamuse eest! Kuna teema on praegu kuum, siis üritan loo järgmise nädala lehte mahutada (ilmub 31. okt).

Kena päeva soovides,

ERIKA KLAATS

Jaga |