Yana Toom esitles uuringut „Rahvussuhted Eestis”

Esitlusele järgnes paneelarutelu, millest võtsid lisaks Toomile (KE) osa Riigikogu liige Igor Gräzin (RE), poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas ja ajakirjanik Andrei Hvostov. Küsitlust rahastas Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon.

Uuring tõi välja mitugi üllatust. Neist üks oli see, et tervelt üle kahe kolmandiku eestlastest peavad vene kultuuri enda jaoks huvitavaks ning üle kolmveerandi eestlastest arvavad, et Eesti elanikele on vene keele oskus vajalik.

„See ei ole esimene kord, kui Eesti ühiskond näitab laia maailmavaadet, mis pole meie poliitikutele alati iseloomulik,“ märkis Toom.

„Teise keele oskus võib olla utilitaarse iseloomuga, näiteks olla abiks töö leidmisel. Samas võib soov õppida teist keelt näidata ka soovi teist kultuuri paremini mõista. Mul on hea meel, et enamikku mitte-eestlasi ühendav vene kultuur pakub huvi ka põliselanikele. See toetab eestlaste huvi vene keele õppimise vastu,“ arutles eurosaadik.

Praktilises elus on Eesti pered ammu märganud, et nad ise või nende lapsed saavad kergemini tööle, kui osatakse nii eesti kui ka vene keelt. See, et ainult inglise keelest Eestis töötamiseks ei piisa, on aastaid siin-seal räägitud. Kuid nüüd kinnitas n-ö üldist tunnetust ka konkreetne uuring.

Esitlusel Yana Toom ütleski, et poliitik ei saa tugineda arvamusele, vaid statistikale. Ka Kesknädal jagab seisukohta, et meie poliitiline õhustik on tiine igasugu arvajatest, et mitte öelda – soolapuhujatest; aga valusat tõde, mis uuringutest (kasvõi Riigikontroll või inimarengu aruanne) alasti välja koorub, nii väga arvesse võtta ei soovita.

Ja Kesknädalal on veel üks küsimus: kui Yana Toomil tuleb üks uuring teise järel, et poliitik saaks oma töös tugineda teaduslikele andmetele, siis millega tegelevad või on tegelnud teised meie eurosaadikud? Kas näiteks Tunne Kelamist (IRL) on keegi midagi kuulnud? Või millega tegelesid Brüsselis varasemad Keskerakonna (Reformierakonna, SDE) saadikud?

Kn

Jaga |