Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      26. november 2003


Esmaspäev, 17. november

Hommikust saati oli õhk elektrit täis. Hakkasid ilmuma teated, nagu kavatseks Rahvaliit nõuda tulumaksu alandamise edasilükkamist, vanemahüvitise ülemmäära langetamist ning pensionide ja lastetoetuste tõstmist. "Tulumaksu alandamine ja vanemahüvitis jätavad esitatud kujul lahendamata terve rea olulisi probleeme, riivavad suurema osa ühiskonna õiglustunnet, suurendavad sotsiaalset kihistumist ega vasta valdava osa Eesti ühiskondlike organisatsioonide ja erakondade allkirjastatud ühiskondliku kokkuleppe põhimõtetele!" põrutas Rahvaliidu seisukohti kajastav pressiteade. Pomm lõhkes tund hiljem, kui Parts ja Kallas üheskoos Villu Reiljanile koalitsiooni nõupidamisel ust näitasid, ehk nagu Reiljan hiljem kommenteeris, neil kästi sealt lihtsalt "lesta tõmmata".
Keskfraktsioon kogunes nõupidamisele, mille käigus valminud avalduses märkisime, et vastuolud nn koosmeele koalitsiooni olid juba algusest peale sisse programmeeritud. Valitsuse esimesed töökuud näitasid selgelt, et tegelikkuses viiakse ellu Reformierakonna äärmuslikku ja euroopalikele tavadele mittevastavat poliitikat. Sisuliselt olid Res Publica ja sotsiaalse programmiga valimistele läinud Rahvaliit muutunud Reformierakonna vasallideks.
Juhul kui vastuolud koalitsioonis on lepitamatud, peab Keskerakonna fraktsioon oluliseks, et moodustataks uus, euroopalik ja sotsiaalseid väärtusi austav valitsus, mis suudaks ellu viia Eesti huvidele vastavat poliitikat.
Mõõdukad nimetasid puhkenud tüli valitsuskriisiks ja tervitasid seda, rõhutades, et koalitsioonileppe elluviimine on vale ja ohtlik. "Sellist ultraparempoolse poliitika eksperimenti ei ole Eesti riik ära teeninud," teatasid sotsid. Edasi läks nagu seiklusfilmis. Parts ja Kallas teatasid, et Rahvaliit lahkus koalitsioonist. Reiljan ütles, et sooviks veel läbi rääkida. Isamaaliit kutsuti maameeste hirmutamiseks Stenbocki majja "konsultatsioonidele". Parts nõudis pärast Kelamiga kohtumist, et Rahvaliit peab koalitsiooni jääda soovides kõikidest oma soovidest loobuma. Õhtustes uudistes nägime näost tavatult lapilist Kallast, kes enam üldse ei naeratanud.

Teisipäev, 18. november

Rahvaliit näitas, et neil on asjaga siiski tõsi taga. Hommikul süüdistas Villu Reiljan koalitsioonipartnereid, et need ei tahtvat Rahvaliidust aru saada ega viitsivat isegi nende kirja läbi lugeda. Selle peale andsid Parts ja Kallas vastu-ultimaatumi - 24 tundi ja punkt. Õhtul avaldas Reiljan seisukoha, et vaja on uut koalitsiooni! Kelam seadis valitsusse mineku tingimuseks maksureformi edasilükkamise aastaks. Uudised vananesid minutitega. Öösel ei saanud vist keegi poliitikutest rahulikult magada …

Kolmapäev, 19. november

Kell 13.27 ilmutas BNSi teate, nagu jääks Rahvaliit truuks koalitsioonile ja hääletaks tulumaksu alandamise poolt. Veerand tundi hiljem ilmus uus uudis, et Rahvaliit hääletab ikkagi koos opositsiooniga tulumaksu alandamise vastu. Nii ka juhtus. Ootamatult tugevnenud opositsioon tegi kogunenud 54 häälega Riigikogu saalis, mida ise tahtis. Valitsus ei kontrollinud enam olukorda ja katkestas viimases hädas eelnõude teise lugemise. Pärast maksureformi mahahääletamist üritas Kallas saalist kiiresti oma tuppa lipsata, kuid ajakirjanikud haarasid ta trepil oma piiramisrõngasse. Silmanähtavalt ehmunud ja närvis oravapartei juht teatas, et koalitsioon on lagunenud ning Rahvaliiduga pole enam mitte millestki rääkida. Mikrofonidest piiratud Kelam jäi kindlaks - ei mingeid maksumänge! Mõned tunnid hiljem hakkas Stenbocki maja jälle Rahvaliiduga rääkima. Parts tegi saladusliku kompromissettepaneku.

Neljapäev, 20. november

Esimese lugemise läbis Siiri Oviiri ja Toomas Vareki esitatud ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on kõrvaldada kehtivast seadusest soost või puudest tulenevad diskrimineerivad õigusnormid. Koalitsioon võttis samal ajal aja maha. Reiljan kuulutas SL Õhtulehele, et ta ei ole mingi põhimõttelage oinas, kes asja ainult pealt vahib. Kui Parts tahab poliitilisest nupuvõttest vabaneda, siis peab ka tema oma seniseid oinakombeid revideerima. Vähemalt ajakirjanike peale karjumise ja kolleegide sõimamise peaks peaminister koomale tõmbama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)