Tere tulemast Euroopasse!

MART VIISITAMM,      05. mai 2004


1. mai aastal 2004. Brüsseli raekoja hoonel lehvib Euroopa tähelipu kõrval Eesti sinimustvalge. Euroopa Parlamendi hoone ees Belgia ja Taani lipu vahel, kus alles eelmisel päeval veel oli mast tühi, heisati samuti meie trikoloor. Inimesed tänaval annavad käe pihku ja õnnitlevad, kui kuulevad, et ma olen Eestist.
Brüsseli reakoja platsil on igal liituval riigil oma majake, kus jagatakse riikide kohta infot. Euroopa Liidu Nõukogu hoone juures panevad oma telgid üles kõik liikmesriigid. Euroopa suuremad ajalehed alustavad sõnadega: "Tere tulemast!" Eestist on saanud Euroopa Liidu liige. Palju õnne, Eestimaa!

1. mai aastal 2004. See kuupäev tähendab Eesti ühe suurema välispoliitilise eesmärgi saavutamist. Paljud meist pidutsevad. Kogu Euroopa pidutseb. Eestil on võimalus otsustada koos 25 liikmesriigiga Euroopa Liidu küsimuste ja ELi tuleviku üle. Meil on oma kuus liiget Europarlamendis, meie ministrid võtavad Euroopa Liidu Nõukogus sisse täieõigusliku koha. Eestlastele laienevad ühenduse kodanike õigused.
Kuid ometi on tunda ka minoorset tooni, mis meist Euroopas saab, ja veelgi õigem on küsimus, mis saab Euroopast? Kõige suuremad skeptikud ütlevad, et vabadus on kaotatud ja järjekordselt andsime selle käest vabatahtlikult. Esimene Eesti Vabariik sai iseseisvust nautida 22 aastat, nüüd ainult 13 aastat. Riigiõiguslikust aspektist kuulume täna kindlasti teise riiki kui 30. aprillil 2004. a.

1. mai aastal 2004. Berliini müüri lagunemise tõeline kuupäev. See on kuupäev, kui Euroopa sai järjekordselt ühtseks. Pärast kuutkümmend aastat saame öelda: "Tere tulemast Euroopasse!".
9. mail 54 aastat tagasi pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman ajaloolise kõne, milles ta esitas oma plaani ühenduse loomisest. Kuuele asutajariigile on viie laienemisprotsessi raames järgnenud 19 riiki ja paljud on veel ukse taga ootamas. Ühenduse esialgne ja kõige esmane idee oli kolmanda maailmasõja ärahoidmine, millega liit on poole sajandi jooksul hästi hakkama saanud. Kui seda tehti esialgu kahe suure, Saksamaa ja Prantsusmaa majandussfääride ühendamisega, siis tänapäevaks on Euroopast kadunud raudne eesriie ning piirid ida ja lääne vahel. Teise maailmasõja killustav löök Euroopa arengusse on ületatud läbi poliitilise ja majandusliku koostöö. Euroopa ida ja lääne ühinemine, mis sai alguse 1989. aastal Berliini müüri füüsilise kokkuvarisemisega ning lõpu 1. mail 15 aastat hiljem, kui Berliini müür ka moraalselt kokku varises.
Sündinud on maailma suurim ühisturg 451 miljoni inimese ja 25 liikmesriigiga.

1. mai aastal 2004. Kuus kuud jääb Euroopa Parlamendi valimisteni. 29. aprillil anti Euroopa Liberaaldemokraatliku Partei (ELDR) kampaania avalöök Brüsseli Zaventemi lennujaamas teemal "Vabastades Euroopa potentsiaali". Esinesid peaministrid Guy Verhofstadt Belgiast, Matti Vanhanen Soomest, Anton Rop Sloveeniast, Simeon Saxencoburgotha Bulgaariast, Briti liberaaldemokraatide liider Charles Kennedy, ELDRi fraktsiooni juht Euroopa Parlamendis Graham Watson ning praegune Euroopa Parlamendi president Pat Cox. Päev enne laienemist toimus ELDRi 25. kongress, kus asutati ELDR kui iseseisev üleeuroopaline partei Belgia seaduse alusel. Kongressil pidas kõne Belgia legendaarne välisminister, asepeaminister Louis Michel, kes rõhutas oma kõnes tugeva ja paindliku Euroopa vajalikkust ning noorte tähtsust Euroopa Liidu arengus. Noortel on unistused ja ideed, mida tuleks rakendada Euroopa Liidu arendamisel. Euroopa tulevikust ilma noorte osaluseta pole mõtet rääkida. Euroopa Liidus peab olema noorte hääl kõrgelt esindatud, leidis Louis Michel.

1. mai aastal 2004. Õhtune Maarjamaa. Rohi on rohelisem. Teed ei olegi nii halvas olukorras, kui eelnevalt tundus. Siis tuleb meelde, et need ongi ju remonditud Euroopa Liidu rahadega. Piirivalvele piisas ainult ID-kaardi ettenäitamisest. Tollis sai valida koridori EU ja uhkelt sellest läbi marssida. Olen jõudnud koju, Euroopa Liitu. Kuid kohe meenuvad jutud hinnatõusudest. Suhkur, sool, bensiin jne. See teeb loomulikult murelikuks.
Ees on palju tööd, et meie inimeste elatustase Euroopa Liidus ei halveneks, et Eesti suudaks läbi lüüa ühinenud Euroopas ja eestimaalastele jätkuks uutes tingimustes tööd ja leiba. Siit minu soov: Jätku leiba, Eestimaa, ka homme Euroopas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)