21 aastat taasiseseisvumisest

Eelmise sajandi lõpul astusime NSV Liidust välja ja taastasime iseseisvuse ning juba uue sajandi alguses liitusime Euroopa Liiduga. Nende protsesside käigus jõudis taassündida ja uuesti ajalukku kaduda Eesti kroon. Sellised kiired muutused ja tormlevad aastad on viinud meid olukorda, kus riigi õigused ja kohustused ei ole määratud ainult Eesti Vabariigi enda, vaid ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt. Tähelepanu pööratakse ühisstrateegiatele ja ühisväärtustele. Mida on aga toonud need aastad Eesti Vabariigi tavakodanikele? Kas nende jaoks oleme ikka jõudmas viie rikkama riigi hulka või pigem veereme tasapisi Euroopa tagahoovi?

Kohaliku omavalitsuse juhina soovin ma kindlasti mitte ainult enda linnale, vaid kõigile omavalitsustele võimalikult palju maksejõulisi kodanikke, kes omaksid head töökohta. Kohalik omavalitsus saab pakkuda neile väärtusliku elukoha; see omakorda tagab õnnelikud pered ja loodetavasti ka palju lapsi. Mis kõige tähtsam - kui meie inimestel on kõik hästi, siis ei teki neil isegi mõtet kuhugi ära minna. Näiteks välismaale töötama.

Kahjuks ei ole mulle aga head meelt teinud uudised, mis annavad märku praegu Eestis valitsevast keerulisest ajast. Kogu 2012. aasta on meid eurotsoonis saatnud inflatsioon ehk hindade pidev tõus. Mõnel kuul on see osutunud koguni kaks korda kõrgemaks kui eurotsooni keskmine. Niisiis oleme hinnatõusu poolest eurotsooni esimesed ning Euroopa Liidus esikolmikus. Eestis kehtestatud miinimumpalk jääb aga väikseimate hulka Euroopa Liidus, kuid samas toetame kreeklasi, kel on see peaaegu kolm korda kõrgem. Minu poole on sotsiaaltöötajad tihti pöördunud murega, et paljud inimesed ei näe enam mõtet miinimumpalga eest tööle minna - palju mugavam on vormistada toimetulekutoetus ja saada muid ettenähtud toetusi. See aga ei paranda nende enda elukvaliteeti ega tooda mingisugust lisaväärtust ühiskonnale.

Riigi tasemel leitakse väga kiiresti põhjusi, miks me peame osalema ühes või teises Euroopa abipaketis, kuid siiamaani ei oska keegi valitsusjuhtidest vastata küsimusele: millal hakatakse järgima Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatut, mis võimaldaks revideerida valdade ja linnade finantseerimist riigi poolt ning tugevdaks neid oluliselt. „Kõrgete" eesmärkide taga kiputakse täna tihti unustama lihtsaid inimesi - Eesti Vabariigi kodanikke, kes maksavad kõik need otsused kinni maksude, kõrgete aktsiiside, liiklustrahvide jms kaudu.

Kakskümmend üks aastat on piisav aeg, et teha järeldusi, hoolikalt kaaluda ja langetada valikuid, kuidas Eesti peaks edasi liikuma. Meie riigi eesmärgiks ei saa olla vaid eeskujulik väljanägemine Euroopas, eesmärgiks peab olema hoopis see, et Eesti inimesed ei tahaks ega peaks Eestist ära minema.

Soovin, et igaüks tunneks ennast väärika kodanikuna ja oleks uhke oma riigi üle!

DMITRI DMITRIJEV, Kiviõli linnapea

Jaga |