Priit Toobal: Seis on 2:1 Keskerakonna kasuks

Priit Toobal. Foto Urmi Reinde

Juba valimispäeva hilisõhtul tembeldati Keskerakond valimiste kaotajaks. Kes on teie arvates nende valimiste võitjad ja kaotajad?

Keskerakond ei kaotanud nende valimiste järel parlamendis oma positsiooni, vaid säilitas selle. 2007. aasta Riigikogu valimistel saime teise tulemuse Reformierakonna järel; nii ka seekord. Kõik  hirmujutud ja meedia manipulatsioonid erakondade arvamusuuringutega, et kaotame peale oravate ka Mart Laari juhitud IRL-ile ja Sven Mikseri juhitud sotsiaaldemokraatidele, ei pidanud paika ning osutusid väljamõeldisteks. Keskerakond ei olnud märtsivalimistel kaotaja - 26 kohta parlamendis on väga suur jõud. Nende valimiste kaotajad olid erakondadest kindlasti Rahvaliit ja Rohelised, kes sel korral enam parlamenti ei pääsenudki.

Kaotajaks on veel ka peaminister Andrus Ansip, kes oma hääli mitme tuhande võrra kaotas, ning võitjaks Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes neid jälle mitme tuhande jagu juurde teenis.

Reformierakonna ja IRL-i vahelised koalitsioonikõnelused on küll alles pooleli, kuid juba on üsna selge, et just need kaks parteid taas võimuliidu loovad. Kui see nii läheb, siis mina julgen küll öelda, et nende valimiste suurimaks kaotajaks on Eesti rahvas, kes saab endale valitsuse, mis ei hooli tööpuudusest, hindade tõusust ja suurest väljarändest ega plaanigi midagi ette võtta, et tavalise inimese elujärge parandada.

Vähetähtis pole ka see, et lõppenud valimistsüklis aastail 2009-2011 olid kolmed valimised, millest kahed, 2009. aasta Europarlamendi valimised ja 2009. aasta kohalikud valimised, võitis Keskerakond ülekaalukalt. Seega 2:1 meie kasuks.

Viimastel nädalatel on olnud teisigi positiivseid signaale. Võitluses Reformierakonnaga näib mõnedes omavalitsustes saabuvat murrang. Kolm nädalat tagasi kukutasid reformistid meie linnapea Kiviõlis, nüüd avaldasime umbusaldust nende vastsele meerile - ja keskerakondlane Dmitri Dmitrjev taastas meie positsioonid linnapeana.

Sama oli ka Valgas, kus reformistid tahtsid meid koalitsioonist välja tõrjuda, aga käisid omaenese võttest selili. Nüüd on „oravad" Valgas opositsioonis, aga meil üks täiendav abilinnapea koht juures.

Positiivseid üllatusi omavalitsustes on oodata veel mujalgi.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar sai 23 000 häält. On seda palju või vähe?

Edgar Savisaar saavutas absoluutse häälterekordi, kogudes oma valimisringkonnas neid 23 000. Seda on rohkem kui suutis praegune peaminister, rohkem kui ükski teine minister, omavalitsusjuht või erakonna esimees. Kusjuures Savisaar võitis, võrreldes eelmiste parlamendivalimistega, hääli juurde, Ansip aga kaotas neid.

Samuti võime öelda, et Tallinnas, kus Keskerakond on võimul, saadi väga hea valimistulemus. Kolmest Tallinna valimisringkonnast kahes võitsime ning Mustamäe-Nõmme ringkonnas jäime napilt maha vaid Reformierakonnast.

Räägime ka kampaaniast ja reklaamidest. Sel korral paistis hästi silma, et nii Reformierakonnal  kui ka IRL-il ja sotsidel oli reklaamideks ja kogu valimiskampaaniaks raha oluliselt rohkem kui Keskerakonnal. Milline on Keskerakonna kampaania maksumus?

Analüüsides parlamendierakondade valimiskampaaniate maksumust, näeme, et Keskerakond on teinud kõigist erakondadest selgelt parima tulemuse. Ilmselgelt kõige väiksema eelarve juures võtta teine tulemus ja edestada neid, kes kulutasid kordi rohkem raha - see näitab valijate tugevat toetust ja lojaalsust. Siinkohal veel kord suur tänu kõigile, kes meie poolt hääletasid!

Keskerakonna saadikukoht parlamendis osutub kindlasti kõige odavamalt saavutatuks. Ühe keskerakondliku koha hind Riigikogus on alla 27 000 euro ehk alla poole miljoni krooni. Kõigil teistel erakondadel on need kulud vähemalt poole suuremad.

Palju on räägitud Keskerakonna tasumata kohustustest, mis on peamiselt tekkinud 2009. aasta kahtede valimiste kampaaniatest. Peale neid valimisi tahaksin küsida: millised on teiste erakondade võlad? Keskerakond nende valimistega võlgu ei kasvatanud, vastupidi, oleme neid igapäevaselt vähendanud. Näiteks on ju teada, et sotside valimiskampaania on pangalaenule üles ehitatud ning IRL-il on maksegraafik oma reklaamifirmale jne.

Millist mõju avaldas valimistulemusele enne jõule lahvatanud „kirikuskandaal"?

Detsembris alanud Keskerakonna ründamine paremerakondade poolt, kasutades meediat, arvamusuuringuid ja õiguskaitseorganeid, oli väga ränk ja andis lööke n-ö allapoole vööd. Vaatamata karmidele süüdistustele ei olnud lõpuks kellelgi esitada mingeid süütõendeid. Süüdistamisega vaid määriti Keskerakonna ja Edgar Savisaare mainet.

„Kirikuskandaalil" on kindlasti mõju valimistulemusele. Paremerakonnad võtsid siin jälle välja oma ühe põhirelva - vene kaardi. Seda kaarti lehvitavad paremerakonnad alati, kui ei taheta rääkida olulisest: tööpuudusest, hindade tõusust, elust maal ja igapäevasest hakkamasaamisest. Vene teemaga hirmutatakse eestlastest valijaid, demoniseerides Keskerakonda ja Savisaart.

Kogu "skandaali" (loe: valimiseelse poriloopimise) eesmärk oligi hirmutada valijaid, võtta  Savisaar „rajalt maha". Alustati ju Keskerakonna ründamist tema juhist. Võib isegi öelda, et Rahvaliidu hävitamine oli justkui proovitöö - kas selline taktika võiks opositsiooniparteist vabanemisel toimida. Rahvaliidu puhul toimiski, nemad valimiskünnist enam ei ületanud. Nüüd on ette võetud järgmine Ansipi valitsusele tüütu jõud - Keskerakond.

Lisaks ühekordsele valimistulemusele on „kirikuskandaalil" kindlasti mõju kogu poliitilisele kultuurile. Kiskuda valimiskampaaniasse pühakoda, õiguskaitseorganid, president - kõik see näitab, et mitte miski ei ole püha! Ja see mõju on palju sügavam ja pikemaajalisem kui ühed parlamendivalimised.

Tõite paralleeli Rahvaliiduga. Kas see, mis juhtus Rahvaliiduga, on tõesti ka Keskerakonna ja teiste Eesti opositsioonijõudude tulevik?

Kõik on elus võimalik, aga loodan, et Keskerakond on kõvem pähkel ja keskerakondlased on kõvemast puust. Arvan, et Rahvaliidu lagunemine ei juhtunud kogemata ning et seda protsessi juhiti väljastpoolt Rahvaliitu, aga vigu tehti ka „omade" poolt. Mulle on viimastel päevadel helistanud paljud endised rahvaliitlased ja tänased keskerakondlased, hoiatades, et me ometi sedasama viga ei teeks, mida rahvaliitlased tegid, kui oma esimehest lahti ütlesid. Nemad on näinud, kuidas see ühele suurele erakonnale mõjus. Ärme siis kordame sama - tark õpib teiste vigadest.

Mitmed erakonnad on mõista andnud, et on nõus Keskerakonnaga koostööd tegema üksnes siis, kui Savisaart partei eesotsas pole. Kas võtate seda tõsiselt?

Sean kahtluse alla mesijutu koostööst Keskerakonnaga, kui selle esimees ei oleks Edgar Savisaar. Õppigem lähiajaloost ja meenutagem 1995. aasta „lindiskandaali". Suure suuga lubati siis Savisaare tagasiastumise korral koostöö jätkamist valitsuses. Läks vaid kuu, kui Keskerakond tõrjuti ikkagi opositsiooni. Olen surmkindel, et sama korduks ka nüüd - kui Savisaar astuks tagasi, siis vastastele sellest ei piisaks. Ikka võtab Reformierakond endale kaissu mugava mõmmibeebi IRL-i.

Kas erakonna esimees peaks võtma vastutuse valimistulemuste eest? Mõned erakonna poliitikud on avaldanud arvamust, et Savisaar peaks erakonna juhi kohalt lahkuma. Kas jagate nende arvamust?

Kaaludes kõiki fakte, hoiatusi, kogemusi ja eeldusi, leian, et Keskerakonna esimees ei tohi praegu erakonna esimehe kohalt lahkuda isegi siis, kui ta seda justkui erakonna nimel kaaluma hakkaks. Jutte Savisaare "mahavõtmisest" pean lapsejutuks, olles neid kuulnud niikaua, kuni mäletan.

Erakonna esimees ei vastuta mitte üksnes valimistulemuste eest, vaid ka palju muu eest erakonna tegevuses. Aga vastutust ei kanna esimees üksinda. Vastutavad juhatus, peasekretär, büroo, piirkondade ja osakondade juhid jne. Maakonna valimistulemuse eest vastutavad ennekõike ikka piirkonna esimees koos piirkonna juhatusega ning alles seejärel erakonna büroo, juhatus ja esimees. Saaremaa piirkonna esimees Kalle Laanet on üks neist, kes Savisaare tagasiastumist on nõudnud. Keskerakond kaotas nendel valimistel Saaremaal hääli. Kas Laanet julgeb nüüd võtta vastutust? Kas tema on piirkonnajuhi kohalt lahkumisest teatanud, nii nagu ta seda Savisaarelt nõuab?

Ain Seppik on ette heitnud, et erakond ei taha valimistulemusi analüüsida. Millest seesugused etteheited?

Loomulikult on vaja valimistulemusi analüüsida ning välja pakkuda lahendusi, kuidas järgmistel valimistel Keskerakonna toetajate hulka kasvatada ja erakonna positsioone parandada.

Selle nädala esmaspäeval arutas ja vaagis erakonna juhatus möödunud valimistel toimunut, kampaaniat ja tulemusi. Tahan siinkohal ära märkida, et nimetatud arutelust ei võtnud osa üks peamisi kritiseerijaid, juhatuse liige Kalle Laanet, kes pidas targemaks Taisse puhkusereisile sõita. Selline asi ei kõlba, eelmisel korral kiskus ta tüli üles ja lendas siis ise Hiinasse. Nüüd samamoodi, ainult sõit läks veel kaugemale.

Aprillis toimub erakonna volikogu koosolek, kus samuti, üheskoos piirkondade esindajatega, analüüsitakse valimistulemusi ja tehakse järeldusi. Keskerakond sai nendel valimistel ligi 9000 häält vähem kui neli aastat tagasi. Ain Seppik, kes tollal kandideeris, sai üle 4000 hääle, seekord oli ta otsustanud mitte kandideerida ja tema hääled jäid saamata. Aus olnuks ikkagi kandideerida ja hääled koju tuua. Nüüd hiljem targutada ja õigust nõuda pole aumehelik käitumine, eriti veel aukohtu esimehele.

Millega te Evelyn Sepa olete välja vihastanud?

Evelyn Sepp on kuri oma niru tulemuse üle valimistel. Ütleb, et oli üldnimekirjas liiga taga. Aga kui Sepp olnuks üldnimekirjas Savisaare järel ja Kadri Simsoni asemel number kaks, poleks ta isegi siis oma ringkonnast parlamenti pääsenud. Sepp sai 413 häält, mis on allpool seda kvooti, mis üldse võimaldab ringkonnanimekirjas valituks osutuda. Tal tulnuks koguda isiklikult rohkem hääli. Selles, et ta hakkama ei saanud, ega suutnud valijatelt neid hääli saada, pole süüdi Savisaar, Simson ega isegi mitte Toobal.

Neid, kes on oma isikliku tulemuse pärast õnnetud ja kibestunud ning süüdistavad selles erakonna juhte, sealhulgas erakonna esimeest Edgar Savisaart, on ju veel teisigi. Ajakirjandus püüab seda näidata teab mis suure opositsioonina Savisaarele, aga tegelikult on neid inimesi vaid käputäis.

Evelyn Sepa jutt sarnaneb hambavaluga, mis häirib ja segab, aga pole otseselt eluohtlik kellegi jaoks.

Miks ikkagi on nii, et Savisaare vastu astuvad need, keda ta on aastaid toetanud, kelle poliitilisele karjäärile on ta aluse pannud ja keda aidanud kõrgetesse ametitesse - ministriks või linnapeaks?

Päris nii ka ei saa öelda. Erakonna esimees ei ole ju kellegi poliitilist karjääri edendanud haletsusest. Et vaene hr. Seppik või hr. Laanet, istuvad tööta, kahju neist - teeks neist õige siseministri. Ega ka Evelyn Seppa pole pandud Riigikogu valimiste erakondlikus nimekirjas kõrgele kohale seepärast, et ilusast tüdrukust on hale hakanud. Evelyn tegi erakonna heaks väga palju nendel aastatel, kui ta töötas Keskfraktsiooni juures ning oli Keskerakonna pressisekretär.

Kuid muidugi - ajad muutuvad, ja on inimesi, kes muutuvad koos nendega. Nad esmajoones küsivad: mis ma isiklikult saan, mille poolest olukord mulle kasulik on? Kui Savisaarel pole parasjagu kohe ministrikohta anda või ei suudeta ise niipalju hääli kokku koguda, et erakonna esimehe tuules Riigikokku saada, siis ollakse kibestunud ja nähakse probleemi kõigis teistes peale iseenda. Eriti aga Savisaares.

Aga kordan. Midagi erakorralist selles pole. Teistes erakondades on küll ja küll sellesarnaseid juhtumeid, lihtsalt ega neist palju räägita. Inimesi tuleb mõista, suurem osa neist on palju nõrgemad, kui me seda endale ette kujutame. Kujutage ise ette. Oled ministrikohaga ära harjunud ja nüüd äkki ei olegi enam sellist aupaistet sinu pea kohal. Muidugi on lihtsam ette kujutada kedagi teist selles süüdi olevat. Aga ma arvan, et üksikute erakonnaliikmete ambitsioonid ei tohi olla kõige olulisem küsimus partei jaoks.

Kuidas edasi?

Valimised on läbi, elagu valimised! Kohalikud valimised on õige varsti  - aastal 2013. Nendeks tuleb juba täna valmistuda.

Oluline on Riigikogu uuele koosseisule mõeldes analüüsida seda, milline peaks olema opositsiooni roll. Jälgime tähelepanelikult koalitsioonikõnelusi ja ootame suure huviga koalitsioonilepet.

Keskerakond on alati olnud konstruktiivne opositsioon. Kavatseme valitsuse kavatsusi põhjalikult analüüsida. Loodetavasti leidub uues koalitsioonileppes ka sellist, mida saame toetada ja mille ellu viimisele kaasa aidata.

Samas on kindlasti meie ülesanne juhtida tähelepanu sellele, millele paremerakonnad ise niipalju tähelepanu ei pööra:  kuidas mõjutavad langetatavad otsused inimeste heaolu ja toimetulekut, palku, eakate inimeste toimetulekut, töökohtade teket, hinnataset Eestis.

Keskerakonnal on sünnipäeva-aasta - sügisel saame 20! Õnne ja edu meile!

[esiletõste] Kui Savisaar astub tagasi, siis sellest NEILE ei piisa. Ikka võtab Reformierakond endale kaissu mugava mõmmibeebi IRL-i.

[esiküljefoto allkiri]

ELU LÄHEB EDASI: Keskerakonna peasekretär  Priit Toobal (pildil) on koostanud valimiste järel kümneid võrdlustabeleid - nii varasemate kui ka viimaste valimiste tulemuste kohta. Ta on pidanud hulga koosolekuid, kuulamaks üle riigi kandideerinud või valimisi korraldanud inimeste arvamusi. Toobal on lugenud meedias avaldatud seisukohti ja pidanud taluma ja kõrvale lükkama ajakirjanike  rünnakuid ning erakonna siseopositsionääride süüdistusi.

Toobal kandideeris ka ise ning tuli oma kodumaakonnast Viljandimaalt Riigikogusse. Ta on kinnitanud, et jääb Keski peasekretäriks. Täna annab ta rahva poliitikalehele avameelse intervjuu.

Küsinud URMI REINDE  ja INDREK VEISERIK

Jaga |