EESTI NOKIA: Riigil on vaja joodikute pealt raha teenida!

See seadusemuudatus tõi kaasa paljude avaliku elu tegelaste ja organisatsioonide pahameeletormi. Nende arvates suurendab avalikus kohas alkoholi tarvitamise lubamine lausjoomist. Peaminister Taavi Rõivas ja justiitsminister Andres Anvelt ning nn valitsusepoolsed lobbistid seevastu kaitsevad uue sätte jõustumist väitega, et kellegi vabadusi ei tohi piirata. Seadusesätte algataja, endise justiitsministri Rein Langi värskeid seisukohti pole möödunudsuvise tulise debati käigus kahjuks õnnestunud meediast lugeda.

Alkoholiärimeeste tiibu tuleks kärpida

Avalikus kohas alkoholi tarbimise poolt- ja vastuargumente kuulates meenus siinkirjutajale korduvalt inglise filosoofi John Stuart Milli raamat "Vabadusest". Selles väitis Mill, et vabaduse piiride põhiprintsiip olgu: üksikisiku või -isikute vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teistele inimestele sündida.

Seega, kui Eestis valitseks näiteks India või Norraga sarnane alkoholi mõõduka tarbimise kultuur, siis igati toetaksin avalikus kohas alkoholi tarbimist. Klaas veini või kann õlut ei pane ühtki inimest avalikus kohas lärmama ega teiste rahu häirides käituma. See, kui inimesed kultuurselt tarbivad lahjat alkoholi kohvikuterrassil või pargipingil, ei tohiks solvata kedagi.

Kuid nii nagu Eesti on oma majanduse tasemelt ja palkade suuruselt läänemaailmaga võrreldes ülisuurelt maas, kuulume ka alkoholitarbimiselt Läänega võrreldes hoopis teise kultuuriruumi. Eesti liigitub koos teiste endiste NSVL-i riikidega Ida-Euroopasse, mida tuntakse paigana, kus konkurentsitult juuakse maailmas kõige rohkem alkoholi. Me kuulume koos Venemaa, Moldova, Leedu, Valgevene, Ungari ja Ukrainaga enim alkoholi tarbivate rahvaste hulka. See on ka põhjus, miks olen vastu Eestis lubatavale vägijookide avalikule pruukimisele.

Vägijoogid liiga kättesaadavad

Tõelised probleemijuured peituvad asjaolus, et alkohol on meie rahvale lausa pealetükkivalt kättesaadav. Kui näiteks kõndida kasvõi mööda Tallinnat, siis peaaegu igal tänavanurgal laiuvad suured Regalia, Araxese, Y2K jt. alkoholikauplused. Nad on silmatorkavad ja häirivad kõvasti linnapilti.

Tihtilugu me ju ei teagi, kui suur osa nendes kauplustes müüdavast alkoholist on nn aus kaup. Tahaks loota, et enamik, kuid paraku meenuvad kirjutised sellest, kuidas erinevatest alkopoodidest on leitud võltsitud maksumärkidega kaupa. Näiteks kirjutas Postimees 14. aprillil 2009, et maksumärgi kontrollimiseks poodidest ja OÜ Baltmodum laost võetud üle 62 600 alkoholipudelist enam kui pooltel ehk 37 200-l olid võltsitud maksumärgid, millega võidi riigile tekitada kahju ligikaudu 1,4 miljonit krooni. Täiesti uskumatu! Kuid tõsiasi!

Seda infot välja tuues tahan meenutada, et kahtlastest allikatest pärit alkoholi juues võivad inimeste käitumises ilmneda veelgi agressiivsemad maneerid, kui n-ö puhast kraami tarbides. (Ja ärgem unustagem ka sellist alkoholi, mis võib joojalt hoobilt elu võtta.)

Seega tuleks lisaks avalikus kohas alkoholitarbimise piiramisele piirata ka alkoholi kättesaadavust. Ei mäleta küll, et Inglismaal elatud aja jooksul oleksin märganud Regalia-stiilis alkoholipoode, kus lõppematud maast laeni riiulid, täis kanget alkoholi, januste silmi ahvatlemas. Täpselt samuti nagu on vajadus piirata SMS-ärimeeste ambitsioone, tuleks ka alkoholiga kauplejate tiibu kärpida.

Alkoholiaktsiis aitab riigivalitsejatel rikastuda

Aga riigivalitsejate seisukohalt seda ei saa ju teha, sest väga suur osa rahast laekub riigieelarvesse just alkoholiaktsiisist. Eesti valitsus võttis hiljuti jälle vastu otsuse tõsta alkoholiaktsiisi. Selle aasta alguses tõsteti aktsiisi 5%, 2015. aasta alguses on plaanis tõsta 15% ja 2016. aastal veel 10%.

„Mida loodetakse saavutada sellega, et alkoholiaktsiis hakkab tõusma ennaktempos -- mitte 5%, vaid 15%? Igatahes ei taheta joomist vähendada, jutt käib eelarve täitmisest. See raha võetakse inimestelt, kelle elu ei saa sõltuvuse tõttu niigi just edukaks nimetada. Ja kellel on perekonnad," kirjutas Eesti Päevalehes 2. mail tabavalt Krister Paris. 

Ainus põhjapanev lahendus nii avaliku kui ka salajase lausjoomise vastu on see, et Eesti peab oma joomiskultuurilt muutuma mõõdukaks. Märksa enam raha tuleks riigil kulutada alkoholitarbimisest tulenevate tervisehädade vastaseks teavitustööks.

Alkoholi, eriti kvaliteetse alkoholi tarbimine tuleks siduda elustiiliga. Ehk siis -- õige on tarbida alkoholi nädalavahetusel heas seltskonnas ja mõõdukal määral, mis pakub lõõgastust. Alkohol kui organismi mürgistaja ja inimloomuse ebaadekvaatseks muutja peaks olema märksa enam avalikult taunitud.

Kui Reformierakond lubas kunagi Eesti viia 2022. aastaks viie Euroopa rikkama riigi hulka, siis mina loodan, et järgmine värsketest jõududest moodustatud valitsus seab oma prioriteediks Eesti võimalikult kiiresti viia alkoholi kultuursete tarbijate sekka.

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] KORRALAGEDUS: Seadusemuudatus, millega avalik alkoholitarbimine lubatavaks muutus, nullis linnavalitsuse jõupingutused olukord öises vanalinnas kontrolli alla saada. Foto on illustratiivne.

Tallinna linnavalitsus võttis vastu määruse, mis keelab avalikes kohtades joomise linnas peaaegu kõikjal, välja arvatud kindlalt piiritletud alad Toompeal ja Kadriorus. Määrus jõustub kolm päeva peale Riigi Teatajas avaldamist. Kesknädal avaldab alljärgnevalt Tallinna linnavalitsuse nelja esindaja seisukohad avaliku joomise teemal.

 Arvo Sarapuu: Öised avalikud joomapeod said seadusliku aluse

 Äraspidine alkoholipoliitika teeb öötundidel vanalinnas räuskajate talitsemise veelgi keerulisemaks, nentis abilinnapea Arvo Sarapuu.

 „Öise rahurikkumise probleemid vanalinnas süvenevad seeläbi veelgi – avalikus kohas joomine ja seega ka purjus peaga linnatänavail kakerdamine on muudetud lubatavaks ja sallitavaks,“ ütles Sarapuu. „Korralikud inimesed peavad seaduseandjate heakskiidul leppima öörahuhäirijate ja uneröövijatega. Seadusemuudatus, millega avalik alkoholitarbimine lubatavaks muutus, nullis linnavalitsuse jõupingutused olukord öises vanalinnas kontrolli alla saada, -- öised joomapeod tänaval said justkui seadusliku aluse.“

 Sarapuu sõnul on ultraliberaalse alkoholipoliitika tagajärjel ka linna heakord üldiselt viimastel kuudel kõvasti kannatada saanud.

 „Loomulikult on suvisel ajal, eriti selliste väga palavate ilmadega nagu tänavu nädalaid kogesime, mõnus mätta peal istudes õlut libistada. Paraku jääb sellisest „süütust janukustutamisest“ maha hunnik taarat ja ka muud prahti,“ tõdes Sarapuu. „Öeldakse küll, et enda järelt koristamine on inimeste kultuuri küsimus, kuid paraku näitab elu, et alkoholiuimas inimesed kaotavad kultuursuse.“   Allikas: Raepress

Mihhail Kõlvart: Riigi uus alkoholipoliitika saadab noortele vale sõnumi

 Riigi uus alkoholipoliitika, millega lausa kutsutakse avalikus kohas jooma, saadab noortele vale sõnumi, väljendas abilinnapea Mihhail Kõlvart oma muret 1. juulist jõustunud seadusemuudatuse pärast.

 Abilinnapea sõnul kaks kuud kehtinud seadusemuudatus justkui kohustab teisi linnakodanikke sellise häiriva käitumisega leppima. „Kahjuks võivad sellega kaasa minna ka koolinoored, kellel võib tekkida arusaam, et sellises käitumises pole midagi halba ja et see on kõige kõrgemal tasemel vastuvõetav,“ lisas Kõlvart.

 Seaduses on kirjas, et alkoholi ei tohi tarvitada lasteasutuste ehitises ja territooriumil vaid  õppe- ja kasvatustegevuse osutamise ajal. Kõlvarti sõnul tähendab see, et kui lapsed tulevad peale tunde kooliõuele või parki palli mängima, on nende kaaslasteks alkoholi pruukivad täiskasvanud.

 „Hämmastav on see, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni üheks põhjenduseks on see, et politsei ei suuda ressursside piiratuse tõttu seaduse täitmist tagada. Ja sellist juttu räägitakse rohkem kui 200 politseiniku koondamisest teatamise taustal,“ nentis Kõlvart.   Allikas: Raepress

Kalle Klandorf: Suure osa vägivallakuritegude taga on alkohol

 „Mõnele näib kära avaliku alkoholitarbimise ümber võib-olla tühine. Aga varsti näeme, kuidas kasvavad tänavakuritegevus ja perevägivald, sest suure osa vägivallakuritegude taga on alkohol,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ajalehele Pealinn.

 „Olen vestelnud noortega, kellel on lapsed, samuti vanaemade-vanaisadega – nad ütlevad, et see on košmaar, kohutav, mida nad peavad nägema, kui lastega tänaval jalutavad,“ rääkis Klandorf.

 „Mõned aastad tagasi käisin Pihkvas, kus ööbisin linna parimas hotellis ühe pargi serval. Juba hommikust peale tulid emad-isad väikeste lastega ning vanaemad-vanaisad parki ja kukkusid viina viskama. See tundus tõeliselt õõvastav. Ja nüüd on meil sama olukord! Euroopa Liidus saavad saadikud taluvusraha. Miks meie ei saa taluvusraha selle eest, et peame tänaval jauravaid joodikuid taluma? Miks me siis ei lase kõike uhkelt vabaks?! Las süstivad kõiksugu sodi ja suitsetavad igal pool kanepit!.. Vaatame, mis juhtub!“ ütles Klandorf.

Taavi Aas: Kohalikud omavalitsused ei lepi riigi alkoholipoliitikaga

Juulikuust jõustunud seadusemuudatus andis pummeldajatele vaba voli avalikes kohtades napsutada. Paljud kohalikud omavalitsused on näidanud, et seadusemuudatusega loodud olukord neile ei meeldi, ütles abilinnapea Taavi Aas.

 „Esimesena tegutses Pärnu linnavalitsus, määrates kindlaks kohad Pärnu linnas, kus alkoholi tarbimine on keelatud: kesklinn, lastemänguväljakud, osad parke, tervisespordirajad, promenaadid,“ ütles Aas.

„Kui Elva linnavalitsus keelas avalikes kohtades alkoholi tarbimise pea kogu linnas, siis Tallinn jättis kaks „tsooni“, kus saab edaspidigi alkoholi vabalt tarbida, et mitte inimeste vabadust piirata. Nendeks kaheks tsooniks on Kadriorg, presidendi lossi ümbrus ja Toompea ehk kohad, kus neid seadusi välja mõeldakse, õigustatakse ja kehtestatakse.“

Aas nentis, et justiitsminister Andres Anvelt on nimetanud alkoholi tarbimist piiravaid linnavalitsuste määrusi poliitiliseks omakasuks ja õigusriigile sobimatuks käitumiseks.

„Kas selline on valitsuse suhtumine kohalikesse omavalitsustesse, et kui neile ei meeldi vabariigi valitsuse kehtestatud seadused/määrused, siis neil ei ole õigust neid arvustada?“ imestas Aas. „Võib-olla tõesti praegune justiitsminister tegutseb vaid poliitiliste eesmärkide nimel, kuid kohalike omavalitsuste peamine eesmärk on kodanike heaolu.“   Allikas: Raepress

Jaga |