Lukase koolireform - mõttetu ja kallis mööblinihutamine

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas selgitab, et reformi eesmärk on vähendada õpilaste liikumist keskuste koolidesse. Samas on selge, et juhul, kui gümnaasiumid, kus 10.-12. klassis alla 120 õpilase, suletakse, tähendab see umbes sajakonna kooli muutmist põhikooliks. Veelgi enam, paari aasta pärast on neid koole, mis seda nn Lukase kahe paralleelklassi kriteeriumi ei täida, veel rohkem. Teisalt, reformi järel jäävad aga kahe või enam paralleeliga koolid töötama just nii nagu täna. Ehk üldjuhul on  piirkonnakeskuste koolides ka edaspidi 1.-12. klass ühes majas. Nad on küll formaalselt lahutatud ja neil on ukse peal kaks silti, kuid nad töötavad edasi vanamoodi. See toob aga kaasa veelgi suurema surve linnade ja maakonnakeskuste koolidele, sest väiksemad gümnaasiumid on kadunud ja valikuvõimalused vähenenud.

Koolireformi varjatud tagamaad

Keskerakond on algusest peale olnud sellise reformi vastu ning üle aasta kahjuks üksinda edastanud Riigikogule ühiskonna muresid. Oleme esitanud eelnõule sadakond muudatusettepanekut ning käinud üle kogu Eesti tutvustamas selle seaduseelnõu vastuolusid. Meil on hea meel, et koalitsiooni sees on samuti tekkinud erinevaid arvamusi, kuid siiski ei julge ma ennustada, et seda koolireformi ei tule. On ju see reform  koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud ja siiani mõlema suure koalitsioonipartneri arusaam edasisest tööst. Reformierakond tegeleb veel ka koolide erakätesse andmisega, mis võib omakorda olla alus kokkuleppeks: IRL saab koolide lahutamise, Reformierakond erastamise. Loodan siiralt, et selline kokkulepe ei saa teoks.

Olen algusest peale olnud seisukohal, et põhikooli ja gümnaasiumi ei tohi jõuga lahutada. Omavalitsused näevad kohapeal oma võimalusi ja vajadusi ning otsustavad ise, kas kool töötab konkreetses piirkonnas algkoolina, põhikoolina, lasteaed-algkoolina, põhikool-gümnaasiumina või gümnaasium-kutsekoolina. Riigil on võimalik omavalitsuste valikuid toetada lisarahadega, sest eraldi gümnaasiumi loomine nõuab  investeerimist õpilaste majutamisse, transporti, õppevahenditesse ja koolikeskkonda.

Reformima peaks ikka seda, milles on probleeme

Lauri Leesi ütles väga selgelt, et reformima peaksime siis, kui haridussüsteemis on tõsiseid probleeme. Muutma peaks seda, mis vajab muutmist. Täna on meil väikseid ja suuri gümnaasiume. On gümnaasiume, mis on ülikooli sisseastumisele suunatud, ja koole, kust pigem minnakse kutseõppesse. Kas selline jaotus on probleemne?

Mis on keskhariduse eesmärk? Usun, et kõik noored peaksid pärast põhikooli lõpetamist edasi õppima, olgu siis gümnaasiumis või kutsekeskkoolis, et omandada kutseõppes põnev eriala, mis nõuab keskharidust. Sellise muudatusettepaneku tegime ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse.

Meie eesmärk on keskhariduse tasandi ühtlustamine, et viia koolid ühe pidaja kätte - anda kutseharidus kohaliku omavalitsuse tasandile. Omavalitsus, kes vastutab nii kutse- kui ka üldhariduse eest, on enam motiveeritud tegelema nii õpilase nõustamisega kui ka ettevõtete ja kõrgkoolidega, et leida huvilisi nii praktilistele kui ka tehnoloogilistele õppesuundadele jne.

Eesti hariduse taset on korduvalt võrreldud rahvusvahelise tasemega ning me võime veendunult öelda, et Eesti õpilased saavad väga hea hariduse. Samas on probleeme põhikooliõpilaste (peamiselt poiste) väljalangevusega koolist. Põhjustena on esile toodud koduga seonduvaid sotsiaalseid probleeme, kehva ettevalmistust kooliks ning väljaspool kooli olevaid põnevaid alternatiive. Need on küsimused, millega peaksime ka tänases majanduskriisis tegelema.

Tõsine eesmärk peab olema kooliks ettevalmistamine. 3% poistest ja 1,2% tüdrukutest ei tunne esimesse klassi tulles isegi trükitähti, mis tähendab, et need õpilased on juba teistest erinevas olukorras. Vähe sellest, juhul kui mahajäänud lapsed ei saa kodutööde tegemisel piisavat tuge, jäävad nad veelgi halvemasse olukorda. Kehva edasijõudmise puhul tekivad vastuseis kooliskäimisele, tõrjutus klassis ja väljalangevus. Vaja on ühtlast ja kõigile lastele suunatud ettevalmistust kooliskäimiseks. Meie lasteaiad ja eelkooliõpetajad teevad suurepärast tööd. Vaja on tagada, et iga last  märgataks ja toetataks.

Prantsuse kogemus

Milline oleks meie haridusreform? Peame oluliseks pikapäevakooli mudeli sisseviimist. Pikapäevakool on üldhariduskool, mis on avatud seitsmest  seitsmeni (kell 7-19). Selle mudeli kohaselt jaotatakse koolitunnid päeva peale. Koolitunnid algavad umbes kella üheksast või kümnest. Lapsevanemad, kes soovivad oma lapsed varem kooli tuua, saavad seda teha, ning lastel on võimalik enne koolitundide algust olla koolis, lugeda, tegelda kunstiga vms.

Suuremas osas riikides, kus sellist mudelit on rakendatud, on päeva keskel ühe- või kahetunnine vaheaeg söömiseks ja liikumiseks, noorematel ka mängimiseks. Näiteks Prantsusmaal tegeldakse päevase pausi ajal sportmängudega; soojemal ajal võib parkides piknikutel näha terveid kooliperesid. Seejärel tunnid jätkuvad ning pärast tunde lõpetatakse tööraamatutes või töövihikutes pooleli jäänut.

Juhul, kui kodus tegemiseks on jäetud meeskonnatöö või uurimus, aitavad õpetajad lastel koduseid töid teha. Loomulikult kuulub päevakavva sooja toidu söömine ja seejärel erinevate huvialadega tegelemine.

Koolide juures töötavad kunsti-, käsitöö-, spordi- ja muusikaringid. Lapse tegevus on korraldatud kella viieni (vanemas asemes kella kuueni); kool on aga rahulikuks tegevuseks avatud kella seitsmeni, juhul kui lapsevanem seda vajab. Selge on see, et kui lapsevanem soovib oma lapse ühel või teisel päeval suunata mõnda huvikooli muusika või spordiga tegelema, on see lapsevanema valik. Aga päevadel, mil lapsevanemad on pikalt tööl, teavad nad, et nende lapsed on turvalises keskkonnas, et nad saavad õpetajatelt piisavat tuge õppetundide või arusaamatuks jäänud teemade kohta, neil on võimalused oma erinevaid huve arendada.

Nii kummaline kui see lugejale ka võib tunduda, on sellise koolikorralduse juures lapse koormus tegelikult väiksem, sest tal on nn tööpäeva lõpuks õhtu ka tegelikult vaba. Veelgi enam, pikapäevakooli raames peaksime laiendama võimalusi loodusmatkadeks ning muuseumikäikudeks (KUMU, ERM, Vabaõhumuuseum) jne. Edasi tuleksid juba Peterburi, Moskva ja Pariis.

Rohkem tähelepanu erivajadustega lastele

Teine selge muudatus on suurem tugi õpilastele ja koolile sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks. Selleks on vaja rakendada abiõpetajaid, mis võimaldaks tegelda ühe või mitme abivajava õpilasega eraldi. Abiõpetajate kaasamine õppetöösse on vajalik, sest erinevad vajadused on koolides pidevalt suurenenud. Põhjusi on mitmeid: erivajadusega lapsed tulevad tavakooli, erivajadusi märgatakse enam, erivajadusi mõistetakse tänapäeval laiemalt -  näiteks eriti andekad lapsed.

Rakendada on vaja logopeede, et toetada lapsi tekstist arusaamisel ja keele arengus. Sotsiaalpedagooge rakendades saab luua nendevahelise tiheda võrgustiku, mis annaks võimaluse tõesti toetada õpilasi enne kui nende probleemid liiga suureks muutuvad. Üldjuhul on õpilase käitumisega seonduvad probleemid vaid tagajärg või protest. Koolipäeva jooksul ei ole aineõpetajal aega süveneda asja olemusse. Selleks ongi koolidel vaja lisajõude. Kui laps segab tundi, saab sotsiaalpedagoog paljuski toetada. Kindlasti peaksime vajadusel võimaldama ka psühholoogi abi.

Õpilased, kellel pole kodus piisavalt tuge, peaksid saama võimaluse elada riiklikult toetatud õpilaskodus. Tööpuuduse oludes puudub vanematel võimalus oma lapsi piisavalt aidata või on nad sunnitud tööd otsima Eestist väljaspool, lapsed on aga jäetud vanema lapse, vanavanemate või hea naabrinaise hoolde. Selge on see, et sellistele õpilastele on toetav õpilaskodu heaks abiliseks.

Ma ei väsi kordamast: lisaks erinevatele tugimeetmetele on vaja, et õpetajate palk oleks konkurentsivõimeline. Loomulikult on majanduskriisi oludes raske katta olemasolevaidki kulusid, kuid ka Lukase reform ei tule odav. Selle asemel, et kulutada sadu miljoneid kroone koolimööbli ümbertõstmisele, tuleks  hoopiski tegelda  sisuliste probleemidega.

MAILIS REPS, Riigikogu kultuurikomisjon, Keskfraktsioon

[fototekst]  REFORMIKIRVE ÄHVARDUS: Tea, kas ka need Jõgevamaa külakooliõpilased lähevad Lukase reformikirve alla? Foto: Ivari Vee

Jaga |