Karin Tammemägi võitis isepäise ametniku Nadežda Krainikova

Erika 7 kinnistu müügi kohta oli linnavolikogu vastu võtnud kaks otsust: 11. juunil 2009 otsus nr 135 „Erika tn 7 kinnistu müük" ja 17. septembrist 2009 otsus nr 188. Mõlemas dokumendis oli sealsete üürnike eluasemeküsimuse lahendamine kinnistu ostja kohustus.

Krainikova tekitas tahtliku (?) segaduse

2. oktoobril 2010 arutas eluasemekomisjon Nargiz Zakariadze ja Zenon Mihhailovski taotlusi ning kiitis need heaks. Seda tehes tugines komisjon kauaaegse ametniku poolt ette valmistatud materjalidele. Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ametnik Nadežda Krainikova, eluasemekomisjoni sekretär, oli ette valmistanud linnavalitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga mõlemale taotlejale eluruumide üürile andmiseks Lasnamäele, Raadiku 8/2, mis on teatavasti munitsipaalmaja - mis omakorda tähendab, et Erika 7 üürnikele ei anna kortereid mitte Erika 7 kinnistu ostja, vaid millegipärast Tallinna linn! Nii oleks tekkinud ju linnale arvestatav kahju miljonites kroonides. Sellest oli pikemalt juttu juba kevadel ajalehes „Pealinn".

Eelnõu seletuskirjas (erinevalt eelnõust endast - mis on ilmselge pettus!) Krainikova siiski tugines Tallinna linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusele nr 188, milles seisab mustvalgel: „Erika 7 kinnistu ostja kohustus on lahendada Erika 7 üürnike eluasemeküsimus."

„Tänu" Krainikova hooletusele juhtuski aga nii, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsus eiras Tallinna linnavolikogu 17. septembri 2009 otsust nr 188, ning teavitas 7. oktoobril 2009 Erika tn 7 üürnikke võimalusest saada eluruumid linnalt.

Ei läinud läbi

Linnavalitsuse korralduse eelnõu menetlemise käigus ei andnud  Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri aga 24. novembril 2009 eelnõule aktsepti ning peatas edasise menetluse, tuginedes linnavolikogu otsusele nr 188. Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi määras oma 19. märtsi 2010 käskkirjas Nadežda Krainikovale distsiplinaarkaristuseks noomituse.

Kuid aprillis 2010 Krainikova vaidlustas distsiplinaarkaristuse halduskohtus. 27. aprillil 2010 esitas ta Tammemägile kirjaliku teate selle kohta, et võtab Tallinna halduskohtust tagasi oma kaebuse Põhja-Tallinna vanema 19. märtsi 2010 käskkirja (millega talle karistus määrati)  tühistamiseks. 30. aprillil 2010 esitas Krainikova halduskohtule kaebusest loobumise taotluse.

Pärast kõike seda edasi-tagasi sebimist esitas Krainikova kaebuse halduskohtule uuesti. Lisaks juba tekitatud segadusele jättis Krainikova vastamata kodaniku teabenõudele, ja linnaosavanem Tammemägi karistas teda veel ühe noomitusega.

Krainikova tuli koondada

10. märtsil 2010 muutis Tallinna linnavalitsus oma korraldusega Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse koosseisunimestikku koos ametikohtade palgaastmete muudatusega. Linnamajanduse osakonna töömaht oli juba varem vähenenud, näiteks kasvõi sundüürnike probleemide lahendamise jmt tõttu, ning linnamajanduse osakonnast kustutati üks peaspetsialisti ametikoht, mis tähendas ühe peaspetsialisti koondamist. 31. märtsil 2010 teatati Krainikovale, kellel oli sel hetkel kaks kehtivat karistust, tema koondamisest alates 1. maist 2010.

Vahepeal küll ilmnes, et Krainikova oli võtnud tagantjärele haiguslehe, kuid asi lõppes siiski sellega, et 30. aprill 2010 oli tema viimane tööpäev Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses.

Korduvalt karistatud ja hiljem koondatud ametnik Krainikova otsis avalikkuse toetust. Ta lootis ehk ka kohtuotsust mõjutada, sh Eesti Päevalehe kaudu, süüdistades linnaosavanemat ebaõiglases käitumises. Kahjuks läks Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ametniku laimuga kaasa ja ajaleht avaldas 13. aprillil 2011 vaid Krainikova süüdistustele põhineva artikli. Sellega rikkus Eesti Päevaleht head ajakirjandustava, mida kinnitab ka Pressinõukogu 9. juuni otsus (vt siinse artikli juures Pressinõukogu otsust - Toim.).

Krainikova kaebus Tallinna halduskohtule Põhja-Tallinna  vanema käskkirja „Distsiplinaarkaristuse määramine" tühistamiseks jäeti aga kohtu 29. juuni 2011 otsusega rahuldamata.

Nii oli Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi võitnud mitut puhku isepäist ametnikku Nadežda Krainikovat, kes ei tahtnud kuidagi aru saada, milles tema eksimused seisnesid. Tammemägi selja taha teel õigluse kehtestamisele asusid nii kolleegid linnavalitsusest, Pressinõukogu ja  lõpuks ka halduskohus.

Kahju, et avalikkuse eksitamiseks ja inimeste viimiseks valedele järeldustele kasutas oma autoriteetseid lehekülgi muidu usaldusväärne Eesti Päevaleht.

URMI REINDE, Üürnike Liidu liige

[fototekst]:

LÄKS LÕPUNI: Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi, kes viis 2009. aastast susisenud segadused õiglase lõpuni, ning seaduse ja dokumentidega susserdanud ametnik Nadežda Krainikova pidi töölt lahkuma.

Karin Tammemägi kommentaar

„Nadežda Krainikova töötas meie linnaosas 21 aastat. Eeldasin, et tegemist on kogenud ja hoolsa ametnikuga, kahjuks nii see polnud. Pea igal vastuvõtul kurtsid kodanikud mulle Krainikova halva suhtlemisoskuse ja ebaõiglase käitumise üle.

Ametnik peab alati olema aus ja hoolas, sest igast tema otsusest sõltub kodaniku käekäik ja heaolu. Antud asja kohtuotsus kinnitas minu veendumust, et ülekohtule ja lohakusele peab vastu seisma ka siis, kui sind püütakse mõjutada meediat ära kasutades, nagu nüüdki juhtus. Suhtun ka edaspidi väga tõsiselt sellistesse rikkumistesse, mis kahjustavad linnaosa elanike huve, ja minu hirmutamisel, olgu siis meedia või õiguskaitseorganite tähelepanuga, pole mingit mõtet."

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu otsus 9. juunist 2011

Pressinõukogu arutas Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kaebust Eesti Päevalehes 13. aprillil 2011 ilmunud artikli „Staažikas ametnik vaidlustas koondamise kohtus" peale ning otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses 21 aastat töötanud ametnikust, kes mullu kevadel ootamatult otsustati koondada.

Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi kaebas Pressinõukogule, et leht andis vastamiseks liiga vähe aega ja kuna ta oli ise väliskomandeeringus, pidid linnaosa nimel vastama tema alluvad. Lisaks ei soovinud linnaosavalitsus kommentaari anda vaidlusaluse koondamisjuhtumi kohta seepärast, et sel teemal oli käimas kohtuprotsess ja kommentaar võinuks mõjutada avalikku arvamust. Kaebaja ei ole rahul, et linnaosavalitsuse vastust ei avaldatud täielikult ning see hõlmab artiklist vaid väikese osa.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik saatis põhjaliku küsimustiku  Karin Tammemäele ja linnaosa avalike suhete nõunikule ühel ajal, jättes nii neile aega vastamiseks. Lehe kinnitusel ei palunud linnaosavalitsus kordagi ajapikendust ning lehe väitel märkis kaebaja toimetusele saadetud vastuses muuhulgas, et koondamist nad kohtuprotsessi  tõttu kommenteerida ei soovi. Eesti Päevaleht märkis, et leht jättis avaldamata vaid ühe kaebaja lause.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on artikkel olulisel määral keskendunud Karin Tammemägi persoonile ja esitab personaalseid süüdistusi tema käitumise kohta konkreetses koondamisjuhtumis, samas ei saanud ta neile isiklikult vastata. Artiklis saab sõna Põhja-Tallinna linnaosavalitsus kui institutsioon, kuid seda ei saa lugeda antud juhul piisavaks, kuna linnaosavalitsuse teised töötajad ei saanud anda selgitusi Karin Tammemägi kohta esitatud personaalsete süüdistuste osas. Pressinõukogu hinnangul ei olnud antud artikkel nii ajakriitiline, et poleks saanud ära oodata linnaosa vanema isiklikku vastust.

Kaebuse selles osas, et linnaosavalitsuse selgitusi ei avaldatud täieliku tekstina või et see moodustas mahuliselt väiksema osa kui muu artikkel, Pressinõukogu rikkumist ei näe.

Pressinõukogu

Jaga |