E-hääletamine tekitab küsimusi

11. mai 2005


3. mail arutas Riigikogu kohalike omavalitsuste volikogu valimise seaduse muutmist. Täpsemalt – e-valimistega seonduvat. Avaldame sellekohastest aruteludest väljavõtte SVEN MIKSERI öeldust.

Siin puldis ja saalis kõlanud küsimustes kajas tihti vastu PR-võte, millega püüti jätta muljet, justkui oleksid need, kes on e-hääletamise poolt, ka tehnilise progressi ja arengu poolt. Need aga, kes on e-hääletuse vastu või selle suhtes skeptilised, tõstatavad väga legitiimseid ja väga relevantseid küsimusi, oleksid justkui tehnilise arengu vastu. Kahtlemata ei ole see nii.
Üks eelkõneleja rääkis siin sellest, et salajasuse põhimõtet on vaja järgida totalitaarsetes rezhiimides. Tegelikult see ei vasta tõele. Sellistes rezhiimides ei pääsegi kandideerima kandidaadid, kes võiksid olla valitsevale kildkonnale vastumeelsed. Kui rääkida sellest, kas meile on võõras hobuste või heinte jagamine valima minejatele või mitte, siis see arutelu meenutab mulle veendumust, et kuna vargused, röövimised ja pättused tänavapildis ei ole meile võõrad, siis kaotame politsei üleüldse ära.

Laisad küberinimesed ei respekteeri riiki
Kui me räägime valimiskasti koju toomisest kodanikele, siis me teame, mis on selle põhjuseks. Me räägime sellest, et võib-olla metsakülades elavad vanainimesed ei pääse valimispäeval valimisjaoskonda, kui on halb ilm või midagi taolist.
Siin ei kõlanud ühtegi argumenti, mis selgitaks, mis on need põhjused, mis takistavad noortel küberinimestel tulemast korra kahe või nelja aasta järel valimispäeval valimisjaoskonda.
Teine huvitav filosoofiline küsimus on kindlasti see, kas inimesed, kes ütlevad, et neil ei ole ühel pühapäeval nelja aasta jooksul aega minna valimisjaoskonda, üleüldse kvalifitseeruvad n-ö teadlike valijatena.
On kirjeldatud mitut võimalust, näiteks seda, et abikaasa hääletab kodus oma abikaasa ID-kaardiga. Ma arvan, et selles ei ole mingit probleemi, nii nagu mõnikord annab abikaasa näiteks oma pangakoodi ja palub teha mingi kommunaalmakse internetipangas. Samamoodi saab kindlasti hakata ka hääletama.
Küsimus on selles, et ülemus töö juures ütleb näiteks, et tulge nüüd, head alluvad, enne tööpäeva lõppu minu kabinetist läbi ja tehke hääletamisprotseduur ära. Ettekandja (Kristiina Ojuland) ei lükanud seda võimalust ümber, ta arvas lihtsalt heauskselt, et inimesed on sedavõrd seaduskuulekad, et nad nii ei tee.

Lap-top-inimese hääletamisest
Väga hea oli küsimuse püstitus kolleeg Soosaarelt, et mis saab siis, kui külla tuleb lap-top-arvutiga inimene ja palub hääletada. Me teame ju kõik, kuidas suured tugevad kandidaadid praegu enne valimisi saadavad oma valimismeeskondi jagama postkaarte, kondoome, tikutoose ja pastapliiatseid. Need inimesed käivad majast majja, koputavad ustele.
Ma kujutan ette, kuidas nii-öelda legitiimsel kampaaniaperioodil, mis ühtib eelvalimiste perioodiga, hakkavad käima Tallinna eri linnaosades ja kindlasti ka väiksemates omavalitsustes majast majja needsamad noored valimistiimide liikmed. Aga tikutooside, kondoomide ja pastapliiatsite asemel on neil kaasas lap-top-arvutid, millega palutakse inimestel sooritada oma valimistoimingud. See võib niimoodi juhtuda, sest kindlasti juba praegu analüüsitakse erakondade peakorterites, -kontorites võimalusi, kuidas panna see väga innovatiivne, väga revolutsiooniline seadusemuudatus teenima oma partei eesmärki, oma partei huve ehk tootma parteile rohkem hääli.

Valimisvõimalustest mobiiltelefoniga
Kui me räägime sellest, et taoline muudatus toob rohkem noori valima, siis kahtlemata on see tõsi. Aga miks me piirdume siis vaid e-hääletusega?
Näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusel on võimalik hääletada oma lemmiklaulu poolt ka mobiiltelefonil! Valid 700-ga algava numbri ja laulu numbri, nüüd aga kandidaadi numbri ja kuuled vastuseks – „boing, oled hääletanud". See tooks kahtlemata veel rohkem noori valima, sest mobiiltelefoni omanikke on noorte hulgas rohkem kui arvuti omanikke.
Me räägime nende valimiste turvalisusest ja segame kokku kaks asja. Üks on valimiste tehniline turvalisus juhul, kui hääletaja, valija, valimistel osaleja on aus ja järgib seadusandja mõtet ning tahet, see tähendab, kui inimene, kelle ID-kaart on arvutis, on sama, kes istub oma arvuti taga ja vajutab arvutiklahve.
Kui aga tema õla taga seisab veel teine inimene, näiteks tema ülemus, kas sellisel juhul on tehniline süsteem turvaline? Ilmselt on vastus jaatav – sellisel juhul see tehniline süsteem on turvaline või vähemalt on võimalik seda suhteliselt turvaliseks muuta, sest nagu paljud eelkõnelejad on öelnud, absoluutselt turvalisi süsteeme ei ole.
Teine küsimus on n-ö inimturvalisus. See, mille järele me valvame väga hoolsalt valimisjaoskondades. See, et inimene on kabiinis üksi ja keegi teda seal ei mõjuta. Ja ID-kaardiga hääletamisel see aspekt, tuleb tunnistada, ei ole tagatud piisava turvalisusega. Ei ole sama turvaline või isegi turvalisem kui tavahääletamine valimisjaoskonnas.

Ma ei ole tehnilise progressi vastu, aga …
Lõpetuseks tahaksin öelda, et ma ei ole tehnilise progressi vastu. Ma aplodeerin valjusti sellele, kui laienevad meie elektroonilise infosüsteemi kasutamise võimalused, kui me saame deklareerida oma tulusid, kui me saame teha oma pangaoperatsioone, kui me saame teha mitmeid muid eluliselt vajalikke igapäevatoiminguid internetis.
Kindlasti ei ole ma elektroonilise valimise vastu, selle poole tuleb liikuda, seda tuleb juurutada. Näiteks võiks alustada sellest, et inimesed saavad oma ID-kaardiga valimisjaoskonnas valimiskabiinis või valimispuldi taga elektrooniliselt hääletada. Aga enne kui me jõuame selleni, et inimesed kodudes, kontorites või töökollektiivides või ka piduõhtul saavad üheainsa lap-topi taga kuskil traadita interneti levialas hääletada, peaksime andma väga konkreetsed ja lõplikud vastused kõigile esitatud küsimustele.
Usun, et selle seaduse vastuvõtmine annab tehnilisele progressile hoogu juurde, sest suuremad linnavalitsused, omavalitsused ja vallavalitsused asuvad kindlasti kibekiiresti katma oma territooriume traadita interneti levialadega. See oleks selle seaduse vastuvõtmise positiivne külg, ent ma kardan, et vaid üks väga vähestest positiivsetest külgedest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)